Uus jõud ravimeeskonnas: kliiniline proviisor Izabelle Adamson teab vastuseid kõikidele ravimitega seotud küsimustele

Lääne-Tallinna Keskhaiglas asus äsja tööle kliiniline proviisor Izabelle Adamson. Tegemist on märkimisväärse muutusega, sest kunagi varem pole Lääne-Tallinna Keskhaiglas kliiniline proviisor ravimeeskonda kuulunud. Nüüd aga muutub paljude meedikute töö lihtsamaks, sest nad ei pea enam ise muude kohustuste kõrval ravimitega seotud küsimustele vastuseid otsima.

Izabelle tööülesannete hulka kuulub näiteks raviskeemide optimeerimine. Ta hindab patsientidele määratud ravi vastavalt nende kliinilisele pildile ning teeb vajadusel muudatusettepanekuid.

Lisaks hindab Izabelle enda sõnul osakondades ravimite käitlemist ja ravimitega seotud probleeme, et vähendada vigade tekkimise ohtu ning suurendada patsiendiohutust. Ta teeb ühtlasi koostööd ravimikomiteega ning võtab osa ravimiformulari välja töötamisest ja rakendamisest.

Eesmärk on koostöö ja parim ravi

"Ja loomulikult on üks minu töö osa kõikidele ravimitega seotud küsimustele vastamine - minu poole võivad pöörduda kõik haigla töötajad nii üldisemate kui ka spetsiifilisemate konkreetseid patsiente puudutavate küsimustega," räägib Izabelle Adamson. "Toetan ka haiglaapteegi üleüldist tööd ning arendamist, ravimitega seotud juhendite loomist ning teadustööd. Tahaksin aga rõhutada, minu eesmärk on koostöö, toetamine ja patsientidele parima ravi tagamine, mitte ravimeeskonna liikmete töö jäik hindamine, vigade otsimine või kontroll."

Varem töötas Izabelle Adamson jaemüügiapteegis kümme aastat proviisorina. Selle aja sisse mahtus ka apteegi juhtimine. Varasem töö erines praegusest selle poolest, et kui haiglas on võimalus patsienti näha ning hinnata veel enne kui ta koos raviskeemiga kodusele ravile suunatakse, siis jaemüügiapteegis nii palju sõna sekka öelda ei saanud. Raviarstiga oli küll võimalik suhelda, kuid info patsiendi kohta jäi piiratuks ning suuremat pilti ei tekkinud.

"Haiglas on minu töö üks eesmärk, et kolleegi juurde jaemüügi apteegis jõuaks optimaalse raviskeemiga ning põhjalikult nõustatud patsient," ütleb Izabelle.

Talle meeldib ühtlasi, et haiglatöö on rohkem teaduspõhine. Apteekril tuleb aga palju tegeleda toidulisandite, apteegikosmeetika jm toodetega,  millel alati pole teaduslikku tausta.

Eakad patsiendid vajavad rohkem tuge

Kogenud proviisorina kutsub Izabelle ühtlasi üles, et lähedased võiksid eakate patsientide ravimitarvitamisel silma peal hoida.  

"Eakamad patsiendid kipuvad kahjuks ravimeid segamini ajama, unustama või valesid annuseid võtma ning selliste patsientide puhul oleks väga vaja, et pereliikmed appi läheksid," ütleb ta. "Nägin tihti dementseid patsiente, kes ravimeid ostma tulid ning isegi pärast pikka ning põhjalikku nõustamist, paberite ja skeemidega selgitamist lahkusid nii, et minu süda jäi valutama. Sellised haprad patsiendid vajaksid tuge kas pereliikmetelt või hooldushaiglast."

Izabelle sõnul on oluline sellised patsiendid juba haiglas kaardistada. Haiglas on ta kliinilise proviisorina valmis nõustama selliseid hapraid patsiente, kes üksi kodusele ravile suunduvad. Ja muidugi on ta valmis head nõu andma patsientide pereliikmetele tagamaks, et ravimite kasutamine oleks lihtne ning ohutu.

Teine keeruline tüüp patsiente on Izabelle sõnul need, kes ise oma raviskeeme muudavad, loevad dr Google`i soovitusi või on üldse ravimite kasutamise osas skeptilised.

"Jaemüügiapteegis oli aeg piiratud, kuid üritasin taolisi patsiente alati harida teaduspõhise informatsiooniga," räägib Izabelle. "Arvan, et kui kliiniline proviisor jagab haiglas osakonnas ravi osas skeptilisematele patsientidele rahulikult selgitusi, on võimalik ka parem koostöö saavutada."

Arstide poolelt: tervikpilt hea, kuid ravimeid vahel "unustatakse peale"

Izabelle Adamson ütleb enda proviisorikogemuse põhjal, et laias laastus, arstide poolelt on pilt ravimiskeemide osas päris hea. Arstidel on patsientide kohta tervikvaade olemas ja apteeki selliseid patsiente ei sattunud, kelle raviskeem täielikult paigast ära oleks olnud.

Pigem hakkasid silma perearstide või -õdede poolt pidevalt uuendatud retseptid prootonpumba inhibiitorite (PPI) kohta. Patsiente nõustades tundusid ravimid vahel ''peale unustatutena''. Ravikuur oleks pidanud olema mõnelgi juhul lühem ja patsient oli jäetud ilma ravimi võtmise astmelise lõpetamise skeemita.

"Nii mõndagi aastaid PPI-sid kasutanud patsienti nõustasin pikalt ning palusin tal perearstiga ravimi kasutamise lõpetamist arutada," räägib Izabelle Adamson.

Ta lisab, et ideaalis võiks seega kliiniliste proviisorite nõustamisteenus jõuda ka perearstikeskustesse või jaemüügiapteekidesse. Kliiniline proviisor saavutaks põhjalikuma kontakti patsientidega ja saaks korralikult ravimite ning toidulisandite kasutamist hinnata. Hetkel haiglas töötav kliiniline proviisor alati nii hästi seda poolt hinnata ei saa, sest patsient ei pruugi osata kogu informatsiooni edastada.