07.11.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) nõukogu valis haigla uueks juhatuse liikmeks-ravijuhiks professor Vallo Volke, kelle viieaastane ametiaeg algab 5. detsembril 2023. Haigla nõukogu esimehe Kairi Vaheri sõnul peeti ravijuhi ametikohal oluliseks arsti eriala magistrikraadi ja varasemat valdkondlikku töökogemust, samuti kogemust kliinilise valdkonna juhtimises ning soovi olla arendustegevuste eestvedaja ja elluviija. “Prof Vallo Volke tugevuseks on tema tähelepanuväärne töö arsti ja teadlasena ning juhtimiskogemus nii Tartu Ülikoolis patofüsioloogia osakonna juhatajana, kus ta koordineeris õppe- ja teadustööd ning juhtis personali, kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis innovatsioonijuhina, kus ta vastutas teadus-, innovatsiooni- ja arendusprojektide eest,” põhjendas Vaher nõukogu valikut. Prof Vallo Volke on erialalt endokrinoloog ja lisaks töötamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis endokrinoloogina ja innovatsioonijuhina on ta ka Tartu Ülikoolis endokriinfüsioloogia professor. Ühtlasi on prof Volke pikaaegne Eesti Endokrinoloogia Seltsi president, sotsiaalministeeriumi sisehaiguste erialade üldnõunik, Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu komisjoni liige ja ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi liige. Senine haigla juhatuse liige-ravijuht dr Imbi Moks uueks ametiajaks ei kandideerinud. „Nõukogu nimel aval
07.11.2023. Suutervis on oluline osa meie füüsilisest tervisest, sest hammaste olukord mõjutab kogu organismi tervist – katkistest hammastest alguse saanud põletikud hakkavad nõrgestama organismi vastupanuvõimet. Suukirurgiale spetsialiseerunud Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaarst dr Vitali Stsepaniuk rääkis, millistel juhtudel võib olla vajalik hamba eemaldamine ja millised on võimalused kaotatud hamba asendamiseks. Dr Vitali Stsepaniuk, millised on kõige tavalisemad põhjused, miks on vaja inimesel hammas eemaldada, jättes esialgu kõrvale tarkusehambad? Tänapäevane hambaravi on väga kõrgel tasemel ning ravivõimalusi on palju. Hambaravi eesmärk on ennetada hammaste kaotust, kuid teatud juhtudel võib hamba eemaldamine siiski olla vältimatu. Hamba eemaldamise üheks peamiseks põhjuseks on see, et hammas on niivõrd kahjustunud, et seda ei ole enam võimalik raviga päästa. Vahel on siiski võimalik hambajuur säilitada, et sellele kroon paigaldada, kuid kui ka juur on kahjustunud, peab hamba täies ulatuses eemaldama. Kahjustunud hammas tekitab suus põletikku, mis lisaks valule ja ebamugavusele võib kaasa tuua hoopis suuremaid riske tervisele. Teiseks, ka raske hambatrauma – näiteks õnnetus, kukkumine – võib hammast kahjust
03.11.2023. Neljapäeval, 2. novembril toimus Lääne-Tallinna Keskhaigla interdistsiplinaarne konverents „Endometrioos“, kus käsitleti põhjalikult haiguse olemust, selle diagnoosimist ja ravivõimaluste tulevikusuundi. „Endometrioosi ravis on toimunud oluline paradigma muutus. Kui varem oli endometrioosi käsitluses esikohal kirurgiline ravi ehk endometrioosikollete eemaldamine laparoskoopilise operatsiooni käigus, siis nüüdne strateegia näeb ette kasutada endometrioosi ravis kirurgiat nii vähe kui võimalik. Selle asemel rakendatakse pikaajalist ja võimalikult varajast medikamentoosset ravi, mis hoiab ära haiguse progresseerumise. Igale patsiendile leitakse individuaalne raviteekond vastavalt tema vanusele, sümptomaatikale ja soovile tulevikus rasestuda,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja dr Piret Veerus, lisades, et keerulisematel juhtudel võib siiski olla vajalik rakendada ka kirurgilist ravi. Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla märkis, et tänu teaduse ja eelkõige geneetika valdkonna arengule on viimasel kümnendil toimunud hüppeline edasiminek endometrioosi olemuse väljaselgitamisel ja diagnoosimisel. „Oluline on patsiendiga rääkida tema sümptomitest, kuvada ja kaardistada tema endometrioosikolde
24.10.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu otsustas teha haigla praegusele juhile Arkadi Popovile ettepaneku jätkata haigla juhtimist järgmisel ametiajal. Nõukogu esimehe Kairi Vaheri sõnul on Arkadi Popovi töö haigla juhatuse esimehena olnud esimesel, kolm aastat kestnud ametiajal tunnustamist väärt. „Hindame kõrgelt Arkadi Popovi senist panust haigla igapäevatöösse ja arengusse ning seda arvesse võttes otsustas nõukogu toetada tema jätkamist Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe kohal järgmisel viieaastasel ametiajal,“ märkis Vaher. Vaher täpsustas, et kuna tegemist on Arkadi Popovi valimisega teiseks ametiajaks, juhindus nõukogu Tallinna Linnavalitsuse 18. mai 2022 istungi protokolli nr 23 päevakorrapunktist 32, mis ei nõua avaliku konkursi korraldamist, kui juhatuse liige soovib jätkata ka teisel ametiajal ning nõukogu otsustab jätkamise poolt. Arkadi Popovi uus ametiaeg Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehena algab 5. detsembril 2023 ja kestab kuni 4. detsembrini 2028.
18.10.2023. Reedel, 13. oktoobril toimunud Lääne-Tallinna Keskhaigla konverentsil „Turvaline tervishoiukeskkond – infektsioonide ennetamise praktiline vaatenurk“ andsid oma ala eksperdid õdedele, hooldustöötajatele ja teistele huvilistele praktilisi soovitusi, kuidas tagada võimalikult väikese infektsiooniriskiga keskkond patsiendile või hoolealusele. „Pandeemiavälisel ajal elades võib tunduda, et nakkushaigused ja infektsioonikontrolli temaatika ei ole justkui enam aktuaalne: kipume unustama, et meie sees ja ümber elavad silmale nähtamatud tegelased, kes võivad teha väga palju kurja ja kelle tegevusel võivad olla ka inimohvrid. Kuigi pandeemia on seljataga, ei ole need probleemid kuhugi kadunud – peame neid ennetama ja lahendama iga päev,“ rõhutas Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov infektsioonikontrolli meetmetest rääkimise tähtsust. „Mikroobid on eksisteerinud siin maailmas miljardeid aastaid enne inimesi. Seega on inimese ülesanne tulla toime selle kireva seltskonnaga, kelle maailmas me elame, mitte vastupidi,“ ütles konverentsi üks eestvedajatest, Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna ülemarst-juhataja dr Pille Märtin. „Mikroobe, kes elavad meie sees ja meie nahal, on kokku umbes üks kilogramm meie kehakaalust – ena
16.10.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla elustamiskoolitajad viisid üleeuroopalise südame taaskäivitamise päeva puhul Tervisekassa kollektiivi seas läbi esmaste elustamisvõtete koolituse, mille käigus õpetati, kuidas aidata inimest, kelle süda on äkksurma tõttu seiskunud. Koolitused toimusid kõigis neljas Tervisekassa kontoris – Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Jõhvis – ning sellest sai osa kokku 128 Tervisekassa töötajat. Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi ja kogenud erakorralise meditsiini arsti dr Arkadi Popovi sõnul aitab 16. oktoobril tähistatav südame taaskäivitamise päev juhtida tähelepanu sellele, kui oluline on südame äkksurma korral alustada elustamist. „Kui enne kiirabi tulekut elustamisvõtteid ei rakendata, on südame äkksurma korral ellujäämise võimalus väike, seega sõltub kõik just juuresoleva inimese või juhusliku mööduja kiirest ja oskuslikust tegutsemisest. Et mitte kaotada otsustaval hetkel pead ega julgust aidata, on vaja elustamisvõtted aeg-ajalt läbi harjutada – nii on suurem võimalus päästa inimese elu, kui see on sinu kätes. Suurim viga, mida elustamisel tehakse, on see, et ei hakatagi elustama,“ märkis Popov. Tervisekassa juhi Rain Laane sõnul sureb Eestis aastas ligikaudu 700 inimest kellegi juuresolekul südame äkksurma ehk esmase südames
29.09.2023. Menopaus on naise elus loomulik periood, mis algab keskmiselt 50. eluaasta ringis. Mitmed perimenopausiga kaasnevad muutused võivad põhjustada ebamugavust, kuid samas on see suurepärane aeg viia oma ellu sisse tervislikke harjumusi, et mõjutada positiivses suunas oma tulevasi eluaastaid, märgib Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst dr Annemai Märtson. Dr Annemai Märtson, mis on menopaus? Menopaus tähistab viimast munasarjade poolt kontrollitud menstruatsiooni ja seda saab hinnata tagantjärele. Kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud, saame öelda, et naine on menopausis. Loomulik menopausi iga on 51. eluaasta ringis ja me peame normipäraseks menstruatsioonide lõppemist pärast 45. eluaastat. Kui mõtleme sellele, et naise oodatav eluiga tõuseb – Eestis on see 2022. aasta andmetel 82 eluaastat –, siis viljakale eale järgnev eluperiood hõlmab naise elust umbes kolmandiku ehk 30-40 aastat. Seepärast ongi tähtis mitte ainult keskenduda sümptomitele, mida see eluperiood kaasa toob, vaid just nimelt, mida annab perimenopausi eas ära teha, et pikendada tervena elatud aastaid ja ennetada kroonilisi haiguseid. Mis võib olla põhjuseks, kui menopaus algab enne 45. eluaastat? Kõige sagedasem varajase menopausi põhjus on tihtilugu seotud mõne haigusega, näiteks on naise
28.09.2023. Uriinipidamatus on laialt levinud probleem, WHO uuringute andmetel kannatab selle häire all kuni 10 protsenti elanikkonnast. Naistel esineb seda kaks korda enam kui meestel – iga kolmas naine kogeb oma eluajal uriinipidamatust. Stressinkontinentsi ehk stress-tüüpi uriinipidamatust esineb naiste hulgas pooltel juhtudel kõigist uriinipidamatuse vormidest. Erinevalt laialt levinud arvamusest ei puuduta see sugugi üksnes vanemaealisi – vastupidi, stress-tüüpi pidamatust esineb tihtipeale ka noorematel naistel ja põhjuseks on raseduse, sünnituse, hormonaalsete muutuste jm tagajärjel nõrgenenud vaagnapõhjalihased. Haiguse tekkes on oma osa ka geneetikal. Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna ülemarst-juhataja dr Külli Idla selgitab, et stress-tüüpi uriinipidamatus tähendab tahtmatut uriinileket pingutuse ajal, näiteks köhides, aevastades, naerdes, hüpates või raskusi tõstes. „Paljud naised lepivad sellega kui paratamatusega ega pöördu selle murega arsti poole kas teadmatusest või valehäbist, kuigi abi võib olla nii vaagnapõhjalihaste treenimisest kui ka spetsiaalsest ravist,“ lisab ta. Hiljuti hakati Lääne-Tallinna Keskhaiglas pakkuma stress-tüüpi uriinipidamatusega naistele uudset ravi. Tegemist on ureetra ehk kusiti limaskesta aluse täitesüstiga, mis annab kusitile n
18.09.2023. Lääne-Tallinna Keskhaigla tähistab sel nädalal (18.-22. septembril) rahvusvahelist tervishoiualast simulatsiooninädalat naistekliinikus toimuvate õpitubade ja meeskondliku õppusega, mis on suunatud kliiniku personalile. Nädala lõpus saab osaleda ka koolitusel simulatsioonikoolitajale vajalike baasteadmiste omandamiseks. Seekordse simulatsiooninädala juhtmõte on „Ole oma eduloo tšempion!“, mis viitab sellele, et regulaarsete simulatsioonikoolituste läbimine aitab parandada tervishoiuteenuse osutamise ohutust, tõhusust ja tulemuslikkust. „Simulatsioonikoolitused on turvaline ja ohutu viis õppida ja harjutada, sest tegevus toimub küll reaalses töökeskkonnas ja reaalse meeskonnaga, kuid patsiendi asemel on tõetruu simulaator, kes viga ei saa,“ ütles Pelgulinna Simulatsioonikeskuse juhataja ja Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsiooninädala eestvedaja dr Liina Süvari. Simulatsiooninädalal toimuvate tegevuste käigus harjutavad Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku töötajad keerulisi ja harvaesinevaid olukordi sünnitusel ja vastsündinu abistamisel ning treenitakse meeskonnatööd. Lisaks toimub simulatsiooninädalal kahepäevane baaskursus uute simulatsioonikoolitajate väljaõpetamiseks. Töötube ja meeskondlikke simulatsioone viivad läbi naistekliiniku koosseisu kuuluva Pelgulin
15.09.2023. 17. septembril tähistatakse ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mis sel aastal kannab sõnumit „Patsientide kaasamine patsiendiohutuse nimel“, et juhtida tähelepanu kõigi osapoolte – patsientide, nende lähedaste ja tervishoiutöötajate – olulisele rollile tervishoius ohutuse tagamisel. On leitud, et kui patsienti suhtutakse raviprotsessis kui koostööpartnerisse, saavutatakse märkimisväärselt paremad tulemused nii ohutuse, patsiendi rahulolu kui ka ravi efektiivsuse osas. Tervishoiumeeskonna aktiivseks liikmeks olles saab patsient panustada nii iseenda kui ka kogu tervishoiusüsteemi ohutusse. Eesti Haiglate Liit on koostanud patsientidele suunatud infomaterjali, mis hõlmab patsiendi kaasamise olulisemaid aspekte. Hea patsient, pea meeles: Ole teadlik
Suhtlemine loeb
Aktiivne osalus