20.02.2024. Armsad perekeskuse tundide ja perekooli loengute külastajad! Oleme kasutusele võtnud uue broneerimiskeskkonna perekeskuse tundidesse ja perekooli loengutesse registreerimiseks. Broneerimiskeskkond asub veebilehel https://veebiregistratuur.ee/285/ – alates tänasest, 20. veebruarist on seal avatud graafik märtsikuu tundidega, kuhu ootame teid registreeruma. Veebilehel bronn.ee saab perekeskuse tundidesse broneeringuid teha kuni veebruarikuu lõpuni. Olete meie perekeskusesse oodatud! Toredate kohtumisteni Lääne-Tallinna Keskhaigla perekeskuses (Pelgulinna sünnitusmajas)!
13.02.2024. 7.-14. veebruarini tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat. Selle nädala raames on tähelepanu südamerikete sünnieelsel tuvastamisel. Südamerike on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud rike, esinedes keskmiselt 7–10 juhul 1000 elussünni kohta aastas. Enamik raskeid südamerikkeid on sünnieelselt diagnoositavad. Raseduse ajal teostatavate rutiinsete ultraheliuuringute eesmärk on loote arengurikete, sealhulgas südamerikete varajane avastamine. Südamerikete avastamine on võimalik teatud tüüpi rikete puhul juba raseduse I trimestris, loote südame struktuuride arengu edasine hindamine toimub II trimestri skriiningu raames. Kui rasedal on teada riskitegureid südamerikkeks lootel, on neile näidustatud põhjalikum loote südame struktuuri hindamine 20. rasedusnädalal. Meie naistekliinikus on olemas vajalik kõrgtasemel aparatuur ja spetsialistid nende uuringute teostamiseks. Kõige tänapäevasem ultraheliaparaat meie kliinikus on 2023. aastal soetatud Voluson Expert 22, mis tagab veelgi paremad võimalused loote südame struktuuride detailsemaks ja täpsemaks uurimiseks. Keskmiselt diagnoosime Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus 15-20 raskemat tüüpi südameriket aastas. Südamerikete avastamine sünnieelselt on oluline, kuna paljud rikked on sünnijärgselt korrigeeritavad.
08.02.2024. Alates sellest nädalast on Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusabikliiniku Iru üksus saanud juurde 19 uut voodikohta, millel osutatakse statsionaarset õendusabi. Koos äsja avatud voodikohtadega on Lääne-Tallinna Keskhaigla õendusabikliinikus nüüd kokku 200 voodikohta, millest 150 asub Õismäe üksuses (Õismäe tee 179) ja 50 Iru üksuses (Hooldekodu tee 2/1). “Lääne-Tallinna Keskhaigla on tänaseks Haiglavõrgu Arengukava (HVA) haiglatest suurim statsionaarse õendusabi pakkuja, osutades teenust ca 9 miljoni euro eest aastas,” märkis haigla õendusjuht Aleksei Gaidajenko. “Statsionaarse õendusabi järele on suur nõudlus ja seetõttu on oluline, et Iru üksuse laiendamisega oleme saanud muuta teenuse patsientidele kättesaadavamaks. Statsionaarne õendusabi võib olla vajalik pärast seda, kui patsiendi aktiivravi on haiglas lõppenud, kuid ta vajab veel õendusabi ja arsti poolt määratud raviprotseduuride teostamist mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Palju on ka neid patsiente, kellele on see teenus vajalik raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamisel,” lisas ta. Iru üksuses asuv õendusabiosakond on käivitatud Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna linna koostöös, eesmärgiga suurendada Iru hooldekodu elanikele ja teistele selles piirkonnas elavatele inimestele statsionaarse õendusabi kättesaa
02.02.2024. Lääne-Tallinna Keskhaigla insuldiosakond hinnati RES-Q (Registry of Stroke Care Quality) poolt juba teist korda teemantmärgise vääriliseks, mis tähistab suurepärast insuldiravi kvaliteeti. Märgis saavutati 2023. aasta IV kvartali tulemuste eest. “Antud kvaliteedimärk on Lääne-Tallinna Keskhaigla insuldiosakonnale ja üldisemas mõttes ka meie haigla kollektiivsele insuldialasele tegevusele kõrgeks tunnustuseks, tähistades meie suurepärast insuldiravi kvaliteeti. Teemantmärk on RES-Q kõrgeima kvaliteedi tunnus, mida omistatakse raviosakonnale, tuginedes erinevatele insuldiravi kvaliteediindikaatoritele,” ütles insuldiosakonna ülemarst-juhataja dr Triin Helin Unt. “Oleme insuldiosakonnas selle nimel teinud juba mitme aasta jooksul järjepidevat tööd ning meie senist arengut näitab, et olime hinnatud 2022. aasta kolmes kvartalis kuldmärgise ja 2023. aasta kahes kvartalis teemantmärgise vääriliseks. Tõestamaks, et meie haigla insuldiravi protseduurid tehakse Euroopa parima praktikaga võrdväärsena, jätkame tööd sama innukalt ning ka edaspidi pürgime kõrget taset hoidma,” lisas ta. Dr Unt avaldas suurt tänu kogu meeskonnale. “RES-Q kvaliteedimärgise saavutamise eest tuleb tunnustada kogu insuldiosakonna kollektiivi – arstid, õed, hooldustöötajad, füsioterapeudid ja logopeedid, kes oma j
01.02.2024. Alates tänasest, 1. veebruarist on Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu kuueliikmeline. Nõukogu koosseisu lisandus Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap. Lisaks Manuela Pihlapile kuuluvad Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogusse esimees Kairi Vaher ning liikmed Betina Beškina, Margarita Tšernogorova, Andre Hanimägi ja Jaak Juske. Nõukogu liikmed määrab Tallinna linnavalitsus. Nõukogu kavandab haigla tegevust ning korraldab haigla juhtimist ja teostab järelevalvet haigla tegevuse üle.
30.01.2024. Praegusel külmal ajal on mõte kuumast saunast ja sellele järgnevast lumme hüppamisest või enda kastmisest jäisesse vette igati kutsuv. Mis aga toimub kehas kuuma ja külma järsul vaheldumisel ning kuidas see organismile mõjub, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse ülemarst-juhataja dr Varje-Riin Tuulik. Kuidas paistab kuumast saunast lumme hüppamine taastusarsti seisukohast vaadatuna? Niisugune sooja ja külma vaheldumine on meie veresoontele päris korralik trenn. Neid füsioloogilisi ehk keha poolt tulevaid reaktsioone aitab selgitada universaalne stressiteooria. Mõistlikus koguses doseerituna ja konkreetsele inimesele sobivate kordustega stiimul väliskeskkonnast on treeniva mõjuga. Kui me aga selle füsioloogilise piiri ületame, võime treeniva toime saavutamise asemel kehale hoopis kahju teha. Mis toimub kehas kuuma ja külma vaheldumise ajal? Kui inimene on soojas saunas, siis üritab organism säilitada sisemist ühtlast temperatuuri – nii kehatüvel kui ka siseorganites. Kui väljastpoolt tuleb palju soojust, siis kätes ja jalgades olevad veresooned ning pindmised nahaveresooned laienevad ja algab higistamine, et seda soojust ära anda. Ja vastupidi, kui inimene läheb külma keskkonda, siis käte ja jalgade veresooned ning pindmised naha
25.01.2024. Lääne-Tallinna Keskhaigla tunnustas möödunud aasta parimaid töötajaid, kellest aasta arsti tiitli pälvis günekoloog dr Helen Vahar ja elutöö preemiaga tunnustati Lääne-Tallinna Keskhaigla pikaajalist juhatuse esimeest ja ravijuhti dr Imbi Moksi. Dr Helen Vahar on Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna vanemarst, kes on arendanud minimaalselt invasiivset laparoskoopilist lähenemist günekoloogia erialal, eriti laparoskoopilist onkogünekoloogilist kirurgiat. Ta on saanud Eestis teise onkogünekoloogina ESGO (Euroopa onkogünekoloogia ühingu) sertifikaadi. Aastal 2023 tegi dr Vahar ettevalmistusi, et Lääne-Tallinna Keskhaigla saaks endomeetriumivähi ravi pädevuskeskuseks. Ta juhendab noori kolleege ning on väga kõrgelt tunnustatud tänulike patsientide poolt. „Oma töös pean kõige olulisemaks meeskonda, kellega igapäevaselt koos töötan. Ilma nendeta ei saaks ma teha oma tööd, mida tõeliselt armastan. Olulised on kõik – nii arstid, õed kui ka hooldustöötajad,“ ütles dr Helen Vahar. „Õppimine ja enesetäiendamine on minu töö üks oluline märksõna. Onkoloogiliste haigete ravi areneb tohutul kiirusel ja kogu aeg tuleb uute ravisuundadega kursis olla. 15-20 aastat tagasi ei teadnud keegi midagi personaalmeditsiinist, meditsiinigeneetikast ja laparoskoopilisest radika
23.01.2024. Tervisekassa ootab sel aastal emakakaelavähi sõeluuringule ligi 75 000 naist vanuses 30–65 aastat. Kui varasemalt pakuti kodutestimise võimalust vaid aasta teises pooles, siis tänavu on võimalik kodus testi teha kõigil sihtrühma kuuluvatel naistel terve aasta vältel. Aasta esimeste nädalatega on testi endale koju tellinud juba üle 1000 naise. „Senine kogemus on näidanud, et naised on kodus testimise hästi vastu võtnud. Seetõttu pakume sel aastal seda võimalust juba aasta algusest kõigile emakakaelavähi sõeluuringule kutsututele,” sõnab Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. Selleks, et sõeluuringus osalemist muuta veelgi mugavamaks ja kättesaadavamaks, on Tervisekassa koostöös Tervise Arengu Instituudiga pakkunud 2020. aastast kliinikus proovi andmise kõrval kodutestimise võimalust. “Kodus testi tegemine on paljude jaoks mugav lahendus, kuna hoiab kliinikusse mineku arvelt aega kokku, seda saab teha privaatselt, endale sobival ajal ja kohas,” ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja ja naistearstide seltsi president Piret Veerus. Esialgsetel andmetel tegi eelmisel aastal emakakaelavähi sõeluuringu kodutesti üle 5000 naise, mis tähendab, et kodutestimise lahenduse kasuks otsustas iga kümnes sõeluuringul osaleja. Tegel
05.01.2024. Aasta viimane päev tõi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse ehk Pelgulinna sünnitusmajja elevuse: millised beebid sünnivad aastal 2023 ja kes ei tule ilmale enne, kui kell on kuulutanud uue aasta algust. 2023. aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust viis last: neli tüdrukut ja üks poiss. Aasta viimane laps oli tüdruk, kes sündis kell 17.44. Möödunud aastal sündis Pelgulinna sünnitusmajas kokku 2746 last. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid: ilmale tuli 1399 poissi ja 1347 tüdrukut. Kaksikuid sündis aasta jooksul 42 paari. Uue, 2024. aasta esimene beebi oli poiss, kes tuli ilmale 1. jaanuaril kell 01.20. Lisaks poisile sündis päeva jooksul ka viis tüdrukutirtsu ehk kokku kuus last. Palju õnne ja rõõmu kõikidele peredele! Lääne-Tallinna Keskhaigla
28.12.2023. Väikelaste vanemad pöörduvad sageli taastusarsti vastuvõtule murega, et lapse jalad ei ole normaalselt arenenud, ning soovivad, et arst määraks lapsele jalgade asendi korrigeerimiseks taastusravi ning ortopeedilised jalatsid, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusarst dr Anu Arbet. Levinud kaebused on, et lapsel on X-jalad (genu valgum ehk valgusasend), O-jalad (genu varum ehk varusasend), lampjalad, laps istub W-asendis, ei oska joosta või kõnnib, jalad sissepoole pööratud. Enamikul juhtudest on aga tegemist täiesti normaalse jalgade arenguga ning korrigeerivate jalatsite kandmine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Lapse jalgade areng Oluline on lapsevanematel teada, kuidas toimub lapse jalgade areng. Lisaks on vaja kindlasti eristada jalgade normaalset füsioloogilist seisundit patoloogilisest. Kui laps sünnib, siis on tal O-jalad (genu varum), põhjuseks lapse kokkusurutud asend emaüsas. Tavaliselt selline jalgade asend taandub 1 aasta vanuselt, mil laps hakkab end ajama püstiasendisse. O-jalgsust loetakse füsioloogiliseks, kui pahkluud koos seistes on lapse põlvedevaheline kaugus kuni 5 cm. Arsti/füsioterapeudi poole pöörduge, kui: