Otsing

Endoskoopiliste protseduuride simulatsioon – mis see on?

0 oktoober 12, 2021

12.10.2021. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) koosseisu kuuluvas Pelgulinna Simulatsioonikeskuses on loodud uus koolitusharu – alustatud on endoskoopiliste protseduuride simulatsioonidega, mida viib läbi LTKH günekoloog ja simulatsioonikeskuse värske liige dr Olga Khrustaleva. Dr Khrustaleva, millega täpsemalt on tegemist? Endoskoopiliste protseduuride simulatsiooni eesmärk on treenida käelist osavust, tehnilisi oskusi ja silmade-käte koordinatsiooni. Need on hädavajalikud oskused laparoskoopiliste operatsioonide läbiviimisel, mida teeme günekoloogias palju. Tänaseks on vaidlustatud klassikaline õpipoisi-juhendaja mudel, kus resident või noor arst harjutab oma oskusi patsiendi peal, sest sellega kaasnevad suured riskid. Meie koolituste eesmärk on lasta residendil või noorel arstil harjutada nii-öelda kuivas laboris. Sellega saab ta vajaliku ettevalmistuse, et hiljem operatsioonitoas kõigepealt assisteerivas rollis ja seejärel iseseisvalt hakkama saada. Enne patsiendi juurde minemist peab residendil või arstil olema läbitud teatud tase, et teha kõige lihtsamaid laparoskoopilisi operatsioone. Järgnevalt saab koolituste abil edasi harjutada, saavutada järgmine tase ning sooritada juba keerulisemaid operatsioone. Koolituste eesmärk on seega omandada käeline osavus ja lihvida seda kogu aeg edasi. Näiteks kui valvetöös tuleb ette erakor

Posted in Blog, Uudised
0 september 20, 2021

20.09.2021.   Pikad tunnid istumist töölaua taga võivad kaasa tuua mitmeid kaebusi enesetundes. Sageli on istuva töö kontekstis räägitud luu- ja lihaskonna vaevustest, mis on tekkinud sundasendist arvuti taga. Hoopis vähem tähelepanu on saanud soolestiku tervis, kuigi ka sellele osale meie kehast ei sobi pikk istumine. „Meie soolestik tahab normaalseks funktsioneerimiseks kindlasti liikumist ja seda, et meil oleksid tugevad korsetilihased – nii kõht kui selg,“ selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla proktoloog dr Maksim Sergejev, kes kõneleb intervjuus lähemalt, millised on proktoloogi vaates sagedasemad kaebused ning kuidas neid ära tunda ja ennetada.   Alustame anatoomiast. Kuidas sool jaguneb?   Kui rääkida sooleosadest, siis proktoloogi huvitab eelkõige pärasool, aga tegeleme ka jämesoole haigustega.   Sool jaguneb kaheks suureks osaks: peensooleks ja jämesooleks. Jämesool on umbes 1,2 meetri pikkune sooleosa, mille funktsioon on põhiliselt vedeliku tagasiimendumine ja väljaheite formeerumine. Üks selle osa on ka pärasool.   Peensool on jämesoolest pikem, see algab kaksteistsõrmiksoolest. Peensooles toimub toitainete imendumine. Peensoole haigustega tegelevad gastroenteroloogid.   Mis puudutab jämesoole uurimist, siis siin tekib vahel küsimusi, kumb spetsialist – kas gastroenteroloog või prokto

Posted in Blog
0 august 5, 2021

05.08.2021. Kuigi nimetus „mikroskoopiline koliit“ viitab justkui imeväikesele ehk mikroskoopilisele probleemile, on selle taga tegelikult ebameeldiv ja kurnav haigus, mis kulgeb pikaajalise vesise kõhulahtisusega. Haigusest räägib lähemalt Lääne-Tallinna Keskhaigla endoskoopiaosakonna juhataja ja gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Mikroskoopiline koliit kuulub põletikuliste soolehaiguste hulka. Viimastest teatakse rohkem niisuguseid haigusi nagu haavandiline koliit, Crohni tõbi ja ärritatud soole sündroom. Kõigi nende haiguste sümptomid paljuski kattuvad, kuid mikroskoopilisel koliidil on siiski rida omadusi, mis teda teistest eristab. Mis haigusega on ikkagi tegemist? „Mikroskoopiline koliit on soolepõletik, mille tagajärjel tekib väga vesine kõhulahtisus. Kõhulahtisus on sage ja kestev – see võib esineda kuni 10 korda päevas. Inimene kaotab palju vett ja mineraalaineid, kehakaal langeb, tekib kurnatus ja väsimus. Pärasooles võib tekkida pidamatuse tunne, mis on inimese jaoks äärmiselt ebamugav,“ kirjeldab haigust gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa. Huvitav on aga tõsiasi, et patsiendid seejuures kõhuvalu ei kaeba. Samuti ei ole neil ekstraintestinaalseid ehk sooleväliseid sümptome, nagu liiges- või peavalu. Naistel esineb rohkem Sellest, et mikroskoopiline koliit pole harv probleem, annab märku e

Posted in Blog, Uudised
0 juuli 22, 2021

22.07.2021. Mis ühendab õlle ja valgujookide liigtarvitamist ning kroonilisi kurgumandlipõletikke? Kõik need võivad neere pöördumatult kahjustada. Samuti võivad neerudele liiga teha ületreenimine ja uroinfektsioonid. Kõigest sellest kõneleb Lääne-Tallinna Keskhaigla nefroloogiakeskuse juhataja dr Madis Ilmoja. Suvine aeg tähendab paljude jaoks puhkust ja lõõgastust, paraku käib sellega sageli kaasas ka tavapärasest rohkem alkoholi. Kuidas meie neerud sellele vastu peavad? Kogenud neeruarst dr Madis Ilmoja nendib, et nii nagu kõige muuga, tuleb ka alkoholi puhul meeles pidada mõõdukuse printsiipi. Alkohol on kahjulik mitte ainult neerudele, vaid organismile tervikuna. „Neerude aspektist on hea see, et enne neere on meil suur ja massiivne maks, mis võtab põhilise löögi enda peale. Alkoholi liigtarvitamine kahjustab nii maksa kui südant. See omakorda toob kaasa, et süda ehk pump ei jõua enam piisaval määral keerutada neerudes ringi verd, mida on vaja neerude funktsioneerimiseks, ja sealtkaudu saavadki neerud pihta,“ selgitab ta alkoholi kahjulikku mõju nefroloogi vaatevinklist. Täiesti ohutut alkoholikogust ei ole olemas, kuid rääkida saab piiridest, mille puhul on tarvitamine seotud madala terviseriskiga. Naiste puhul on piiriks 1-2 ühikut* alkoholi päevas, mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 ühikut, kusjuures nädalasse pea

Posted in Blog, Uudised
0 juuli 5, 2021

05.07.2021. Kuigi COVID-19 on toonud nakkushaigused väga tugevalt inimeste teadvusesse ja pakub meile pidevalt kõneainet, on nakkushaiguste maailm palju kirevam. Nakkushaigus on inimese haigus, mida põhjustavad nakatunud inimeselt, loomalt või linnult tervele vastuvõtlikule inimesele üle kanduvad haigustekitajad. Haigustekitajateks on viirused, bakterid, seened või parasiidid, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist dr Kerstin Kase. Rääkides viirustest – kui ohtlikud viirused on? Viiruseid on väga erinevaid. Mõni võib olla surmav, mõni võib olla lihtsalt tülikas ja ebameeldiv. Näiteks need viirused, mis põhjustavad inimestel köha ja nohu, võibolla ka väikest palavikku, ei ole ohtlikud. Samas, kui mõtleme rõugeviirusele, siis see põhjustas ajaloos väga paljude inimeste surma. Kuivõrd ohtlik on viirus, sõltub sellest, millise viirusega on konkreetselt tegemist. Mis on Eestis kõige ohtlikumad viirused, millega olete oma töös kokku puutunud? Viimasel ajal on peamine viirus, mis on meile tööd andnud, olnud koroonaviirus SARS-CoV-2. Selle viiruse poolt põhjustatud COVID-19 on suhteliselt tülikas haigus: mõnel võib see kulgeda päris kergesti või täiesti ilma sümptomiteta, teisel võib see olla eluohtlik ja tuua kaasa surma. SARS-CoV-2 võib lugeda ikkagi väga ohtlikuks viiruseks, se

Posted in Blog, Uudised
0 juuni 21, 2021

21.06.2021. Pärast külma talve ja jahedat kevadet on ilusad suveilmad vägagi oodatud. Kuid palava ilma korral tuleb olla ettevaatlik, et ei tekiks organismi ülekuumenemist. Selleks on kasulik teada riske ning sümptomeid, mis aitavad meil ülekuumenemisohtu ära tunda, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla õde ja esmaabikoolitaja Ljudmila Linnik. Ülekuumenemise korral hakkab meie kehatemperatuur tõusma. See võib tekkida nii aktiivse tegevuse tagajärjel (füüsiline töö, treeningud), niiskes saunas ohtra leiliviskamise järel kui ka viibides pikaajaliselt kuumas kinnises sõidukis. Mis toimub meie organismis enne ülekuumenemist? Selleks, et hoida kehatemperatuur normis, käivitab organism jahutussüsteemi – inimene hakkab higistama. Tunneme, et otsaesine, kaenlaalune ning selg muutuvad higist niiskeks. Higistamisega kaotame palju vedelikku ja soolasid, mille tagajärjel tekib janu. Tänu vedeliku tarbimisele tekib võimalus uuesti higistada: meie jahutussüsteem ja keha saab jahutamisega kenasti hakkama. Kui kaua organismi jahutussüsteem toimib, sõltub paljudest teguritest. Ennekõike sellest, kui kõrge on välistemperatuur ja kui vana inimesega on tegemist. Riskigruppideks on väikelapsed ja eakad. Lastel ei ole termoregulatsioon veel hästi välja arenenud, vanemaealistel ei ole termoregulatsioon enam nii efektiivne. Mõlemal rühmal on raskem

Posted in Blog, Uudised
0 juuni 11, 2021

10.06.2021. Suvisel perioodil on palju võimalusi olla aktiivne, olgu tegemist aia- või põllutöödega, tervisespordiga või muud füüsilist aktiivsust nõudva tegevusega. Kuidas end ootamatust ülepingest tekkinud terviseprobleemi korral aidata ja millal peaks pöörduma arsti poole, andis nõu Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusraviosakonna juhataja dr Varje-Riin Tuulik. Taastusarstina ambulatoorset vastuvõttu tehes näeb dr Tuulik patsiente väga erinevate kaebustega. Kõige sagedamini on pöördumise põhjuseks alaseljavalu, kuid tihti kaevatakse ka valu õlas, küünarliigeses ja labakäes. Arvutiga töötavatele inimestele, eriti kodukontoris, teeb sageli muret kaelavalu. Ülekoormusest tingitud valude korral koostab taastusarst individuaalse raviplaani, mis koosneb füsioteraapilistest harjutustest ja vajadusel ka tablettravist kuni erinevate füüsikaliste ravideni välja (sh. aparaatne ravi, sooja-, muda- ja vesiravi). „Järjest enam püüame anda inimestele ka juhiseid, kuidas lihtsamate probleemide korral end ise koduste vahenditega aidata,“ sõnas dr Varje-Riin Tuulik. „Sellist õpetamist on sel aastal tulnud palju kasutada, sest COVIDi ajal olid eelistatud kaugvastuvõtud ja pidime patsientidele andma soovitusi kas telefoni või Skype’i teel.“ Istuv töö kui keha vaenlane Eraldi grupp inimesi taastusarsti vastuvõtul

Posted in Blog, Uudised
0 mai 4, 2021

04.05.2021. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) närvihaiguste kliinikus on selle aasta algusest käivitatud eriprogramm koroonaviirusega seotud neuroloogiliste tüsistuste uurimiseks ja raviks, kirjutavad LTKH närvihaigustekliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju ja neuroloog dr Karin Kannel. Hingamispuudulikkus ning maitse- ja lõhnataju kadumine pole kaugeltki ainsad COVID-19 tüsistused. Üha rohkem teadusuuringuid toob avalikkuse ette väga erinevaid neuroloogilisi tüsistusi, alates peavaludest ja lõpetades mäluhäiretega. Seda isegi sel juhul, kui koroonaviirus väga kergelt läbi põeti. Kuuleme iga päev, kuidas väga erinevas vanuses COVID-19 haiged ei jõua enam ise hingata ning vajavad hapniku- või hingamisaparaadi tuge. Palju on olnud juttu ka lõhna- ja maitsetundlikkuse kadumisest. Siiski on hapnikupuuduse ja kopsupõletiku kõrval märksa vähem räägitud sellest, et koroonaviirus põhjustab ka palju neuroloogilisi tüsistusi alates rasketest närvisüsteemi haigustest ning lõpetades kognitiivsete häiretega nagu mäluprobleemid. Insult jt rasked närvihaigused Raskeid neuroloogilisi tüsistusi on viimaste uuringute järgi kõigist koroonasse haigestunutest 2,3% (see protsent võib olla alahinnatud, sest teadlaste pääs koroona akuutravi osakondadesse on äärmiselt piiratud). Neuroloogilised tüsistused tekivad nii otsesest

Posted in Blog, Uudised