Otsing

Insuldipatsiendi raviteekonna seob kokku insuldikoordinaator

Insuldipatsiendi raviteekonna seob kokku insuldikoordinaator
0 oktoober 29, 2021

29.10.2021.

2019. aastal ellu kutsutud insuldiprojekt aitab leida võimalusi, kuidas toetada insuldi läbi teinud inimest tema taastumisperioodil ja aidata tal kiiremini naasta haiglast koju. Tänasel ülemaailmsel insuldipäeval annab Lääne-Tallinna Keskhaigla insuldiprojekti juht Helin Pevkur ülevaate, kuidas on patsiendi raviteekond toetatud Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Millises etapis on insuldi juhtprojekt Lääne-Tallinna Keskhaiglas?

Oleme insuldi juhtprojekti rakendamas praktikasse. Tegevused, mida oleme projektis läbi proovinud, on nüüd muutunud meie tavapärase töö osaks.

  • Konsiiliumidest võtab osa patsiendi neuroloog, füsioterapeut, psühholoog, logopeed, insuldiõde, haigla sotsiaaltöötaja ja lisaks insuldikoordinaator ehk piirkondlik sotsiaaltöötaja. Insuldikoordinaatori roll on tuua konsiiliumisse info patsiendi soovidest, muredest ja eesmärkidest ning sellest, millised on linnaosa võimalused pakkuda sotsiaalhoolekande teenuseid.
  • Kõigile projekti kaasatud patsientidele koostati raviplaan, kus iga ravimeeskonna liige hindas patsiendi funktsioone vastavalt RFK-le (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon). See aitas terviklikult hinnata patsienti ja tema vajadusi, misjärel saab koostada valdkondadeülese tegevuskava, kus esikohale on seatud patsiendi enda eesmärgid, ja mis peamine – antud raviplaan on kättesaadav kõigile ravimeeskonnaliikmetele.
  • Pärast konsiiliumi vestles patsiendi lähedastega lisaks patsiendi raviarstile ka tema piirkonna sotsiaaltöötaja (insuldikoordinaator). Selliselt loodud kontakt aitas edaspidi patsiendil ja lähedastel saada hõlpsalt vastuseid tekkivatele küsimustele – olgu selleks abivahendite hankimine, puudetaotluse vormistamine, häirenupu tellimine, töötukassaga suhtlemine jne.
  • Mida tõi kaasa kohaliku omavalitsuse või linnaosavalitsuse sotsiaaltöötaja ehk insuldikoordinaatori kaasamine haigla meditsiinikonsiiliumisse?

    Tegemist on uudse lähenemisega Eestis. Meil on väga hea meel, et tänu Tervisekassa toele saame pakkuda insuldikoordinaatori teenust.

    Projekt näitas, et nii teised insuldikeskuse meeskonnaliikmed kui ka patsiendid koos lähedastega peavad insuldikoordinaatoreid vajalikuks, sest nende kaasamine aitas inimesi insuldijärgselt juba varakult abistada ja nende osalemisest konsiiliumides on kasu.

    Kui palju patsiente on projekti kaasatud?

    Projekti oli plaanis kaasata 75 insuldidiagnoosiga inimest aasta vältel (sept 2020 kuni sept 2021). Praktikas läks aga nii, et kahe koroonalaine vahel kaasasime nelja kuuga vajaliku arvu patsiente ja seda eeskätt tänu Tallinna viie linnaosa (Põhja-Tallinn, Haabersti, Kristiine, Mustamäe, Nõmme) sotsiaalhoolekande osakondade sotsiaaltöötajatele, kes olid ka ise väga huvitatud projektis aktiivselt kaasa lööma – eesmärgiga pakkuda oma piirkonna inimestele katkematut raviteekonda.

    Nagu närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju ikka ütleb: “Me ei soovi institutsionaliseerida inimest haigla külge, vaid koju naastes peab insuldi saanud inimesel olema oma piirkonnas või linnaosas kontaktisik, kelle poole küsimuste korral pöörduda ning kes ka ise patsiendi käekäigul silma peal hoiab. Meie projektis on insuldi saanud inimese tugisambaks insuldikoordinaator.”

    Siinkohal suur tänu projekti kaasatud linnaosade sotsiaaltöötajatele, kes lisaks oma igapäevatööle täidavad insuldikoordinaatori rolli!

    Milliseid tulemusi olete märganud?

  • Teised meeskonnaliikmed näevad insuldikoordinaatoreid vajalikena, et tagada inimkeskne ja terviklik insuldikäsitlus, et inimene sellest enim kasu saaks ja süsteemide vahel liikudes „kaduma“ ei läheks.
  • Insuldikoordinaatori kaasamine aitas inimesi insuldijärgselt juba varakult abistada, toetada ja jõuda inimese jaoks paremate lahendusteni.
  • Insuldikoordinaatorite osalust konsiiliumides peeti vajalikuks ja kasulikuks.
  • Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tervisesektori juhi Ene Tombergi initsiatiivil on toimunud mitmeid koostööarutelusid selleks, et tagada tervikliku raviteekonna jätkusuutlikkus ja arendada raviplaani. Oleme korduvalt arutanud ja jätkuvalt arutamas tulevikku suunatud lahendusi – mis saab siis, kui Tervisekassa projekt lõpeb?

    Kuna Tervisekassa pikendas projekti veel aasta võrra, oleme otsustanud, et jätkame varem piloteeritut, kaasates kolm linnaosa – Põhja-Tallinn, Haabersti ja Mustamäe.

    Tänasel insuldipäeval soovin siiralt tänada kogu ravimeeskonda haiglas ning tublisid insuldikoordinaatoreid, kelle töö oluliseks osaks on saanud insuldiprojekti raames piloteeritud sõelhindamine ja osalemine konsiiliumides, kus kogu patsienti ümbritsev meeskond hindab ühtsetel uutel alustel patsiendi funktsioone.

     


    Lääne-Tallinna Keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja dr Katrin Gross-Paju insuldist ja insuldiravist:

    Insuldi tänapäevane ravi on üks tähtsamaid muutusi neuroloogiliste haiguste ravis viimase 10-15 aasta jooksul.

    Tänapäevase ja varasema ravi peamine erinevus on insuldi põhjustanud sulgunud veresoone avamine kas trombolüüsi või trombi eemaldamisega.

    Alguses kardetud väga piiratud ajaaken haigestumise algusest kuni protseduurideni on tänapäeval järjest väiksem probleem. Ülioluline on pidev koostöö kiirabide ja erakorralise meditsiini osakondadega, mis tagab insuldi saanud patsiendi õige ja kiire diagnoosi ja väga kiire transpordi haiglasse, kus need tänapäevased ravimeetodid on kasutusel.

    Meenutuseks kõikidele! Äkki tekkinud neuroloogiliste sümptomite korral, nagu käe-jala nõrkus, suunurga allavaje, kõnehäire, aga ka elus esmakordselt tekkinud tasakaaluhäired, tuleb kutsuda kohe kiirabi! Nende sümptomite põhjuseks võib olla insult, mille õigeaegne ravi annab võimaluse kiireks paranemiseks.

    Posted in Blog, Uudised