29.07.2020.
Täna, 29. juulil ajalehes Postimees ilmunud artikkel “Vigade rägastik: haigla eiras põhitõdesid” pakkus meile palju üllatusi. Kahjuks mitte positiivses mõttes.
Kõige tähelepanuväärsem oli eksitav pealkiri, kus väideti, et „regionaalne infektsioonihaigla“ eiras põhitõdesid.
Soovime anda omalt poolt mõned selgitused.
Kõigepealt pealkirjadest
Artiklis välja toodud puudused, mille Terviseamet oma järelevalvemenetluse käigus tuvastas, ei puudutanud meie nakkuskliinikut (st regionaalset infektsioonihaiglat), vaid haiglahoonet, mis reeglina nakkushaigetega ei tegele – selleks on aadressil Paldiski mnt 68 asuv haiglakorpus ehk nn Meremeeste haigla. Olgu selguse huvides öeldud, et Terviseamet oma järelevalvemenetluse käigus ei külastanud meie nakkuskliinikut, rääkimata seal puuduste tuvastamisest.
Artikli lõpus on avaldatud meie infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtini selgitav kommentaar. Oleme tänulikud, et see on avaldatud täpselt nii, nagu see kirja pandud sai. Kuid paberlehes on sellele pandud pealkiri, mis on täielikult vastupidine sellele, mida dr Märtin oma kommentaaris ütleb. Dr Märtin räägib sellest, kuidas Paldiski mnt 68 haiglahoone (nn Meremeeste haigla) ei ole nakkushaiglaks ehitatud (see ei tegutse nakkushaiglana) ja seetõttu ei ole seal ka musta ja puhta tsooni eraldamine sada protsenti võimalik. Pealkiri ütleb aga: “Nakkushaiglas ei ole puhta ja musta tsooni eraldamine alati võimalik”. Veel kord: dr Märtin ei rääkinud oma kommentaaris nakkushaiglast, vaid haiglast, mis ei tegele nakkushaigetega…
Loomulikult ei saa me mööda vaadata sellest, et Meremeeste haiglas tehtud kontrollkäigul tuvastas Terviseamet mitmeid puudusi, aga nagu artiklistki selgub, oleme kõik puudused koheselt likvideerinud ja olulisel määral suurendanud infektsioonikontrollialast nõustamist.
Tahame aga rõhutada, et puudusi esines ka tänases Postimehe artiklis (lisaks eksitavatele pealkirjadele). On väiteid, millega me ei saa nõustuda. Toome mõned näited:
1. Väide artiklis: „Põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht Juta Varjas ütles, et nakkus liikus ühest haigla osakonnast teise.“
Fakt: Nakkuse levikut osakonnast osakonda ei tuvastatud ei haiglasisese menetluse käigus ega ka Terviseameti järelevalvemenetluse käigus. Kogu kriisi vältel tegeleti kõigi võimalike COVID-19 nakkuse levikuteede avastamise ja pidurdamisega. Sellest lähtuvalt teame, et nimetatud puhangute puhul oli tegemist üksikute eraldiseisvate puhangutega, millest igaühe lokaliseerimisega tegelesime operatiivselt kohe algusest peale.
2. Väide artiklis: „Menetluse käigus kontrolliti laos olevaid isikukaitsevahendeid. Haiglas olid olemas maskid, kaitseprillid ja visiirid, ühekordsed kaitsekitlid, kaitsepõlled, -kombinesoonid ja -ülikonnad.“
Fakt: Terviseamet tegi kontrollkäigu haigla lattu 15. mail. Selleks ajaks oli isikukaitsevahendite (IKV) puudusest tingitud suurem kriis möödas ja ladu oli hästi varustatud. IKV kriisi ajal kasutasime aga kõiki vahendeid nii optimaalselt kui võimalik, sest meil ei olnud teada, kui kauaks neid jätkub. Põhirõhk oli nakkuskliiniku töötajate ja patsientide maksimaalsel kaitsel. Siinkohal peame vajalikuks rõhutada, et nakkuskliiniku hoones ei tuvastatud kogu kriisiperioodil mitte ühegi ravil viibinud patsiendi haiglasisest COVID-19-sse nakatumist (artikli juures olevalt skeemilt võib välja lugeda teisiti).
3. Väide artiklis: „Teades tervishoiutöötajate puudust, konsulteerisid arstid erialast lähtuvalt eri osakondade patsientidega.“
Fakt: Tegemist on meditsiinis tavapraktikaga, mis kehtib nii kriisiperioodil kui ka kriisivälisel ajal. Arst on kohustatud konsulteerima teiste eriarstidega lähtuvalt patsiendi seisundist ja seda ei ole võimalik teha patsienti nägemata.
4. Väide artiklis: „Kõigi uste ees olid uksematid liimiga kinnitatud, kuid desomatte ega ka vahetussusse polnud.“
Fakt: Kriisi ajal lähtusime Terviseameti poolt antud juhenditest. Desomatid ja jalatsikatted (artiklis: vahetussussid) ei olnud Terviseameti juhendites nõutud.
Lõpetuseks
Alates veebruari lõpust kuni tänaseni on meie haiglas ravil viibinud 118 COVID-19 diagnoosiga patsienti, st oleme COVID-19 patsientide arvu poolest teine haigla Eestis.
Jah, me oleme teinud vigu, kuid oleme nendest õppinud ja teinud vajalikud muudatused. Me ei saa vaadata vaikides, kuidas väänatakse fakte või esitatakse valet.
Praegu valmistume võimaluseks, et Eestit tabab sügisel koroonaviiruse teine laine. Väga oluline osa valmistumisest on töötajate motivatsiooni tõstmine ja energiavarude taastamine. Vaatamata kõikidele asjaoludele, teeme endiselt kõik endast oleneva meie hoole all olevate patsientide raviks ja hoolduseks.