27. mail tähistatakse erakorralise meditsiini päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust erakorralise abi rollist tervishoiusüsteemis ning selgitada, millised terviseseisundid vajavad viivitamatut arstiabi. Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse õendusjuht Kristo Peetris jagab praktilisi soovitusi, kuidas ennetada erinevate tervisemurede teket, ning tuletab meelde, millal saab abi erakorralisest meditsiinist ja millal on õigem pöörduda perearsti poole.
Erakorralise meditsiini keskuse töö on intensiivne, ettearvamatu ja mitmekülgne – just see muudab valdkonna Peetrise sõnul väljakutsuvaks: „Iga päev on erinev – me ei tea kunagi, kes järgmisena uksest sisse astub ja millises seisundis ta on. Stressitaluvus ja võime teha kriitilisi otsuseid surve all on hädavajalikud. Samas pakub see töö ainulaadset kogemust – ühe vahetuse jooksul võib kohata juhtumeid pea kõigist meditsiini valdkondadest ning see võimaldab mitmekesist ja kiiret professionaalset arengut.“
Soojade ilmadega kaasnevad terviseprobleemid on suuresti ennetatavad
Jaanipäev ja suvepuhkused on lähenemas. Peetris rõhutab, et suvi toob kaasa spetsiifilise tervisemurede profiili, mida targalt tegutsedes saab suurel määral ennetada. Suvekuudel on sagedasemad pöördumised seotud aktiivse eluviisi, kuumade ilmade ja looduses viibimisega. „Kõige rohkem näeme grillimisel või lõkke ääres saadud põletusi, kuumarabandusi, spordi või füüsilise tööga seotud traumasid ning puugihammustustega seotud probleeme,“ tõi Peetris välja.
„Eestlased ei ole kuumade ilmadega piisava vedelikutarbimisega harjunud,“ selgitas ta ning lisas, et hea reegel on juua vett enne, kui tekib janutunne, sest see viitab, et keha on juba dehüdratsioonis. Eriti oluline on see eakate puhul, sest vedelikupuudus võib kiiresti süvendada kroonilisi haigusi.
Paraku on jaanipäev ja suvepuhkused sageli seotud alkoholi liigtarvitamisega, mis suurendab oluliselt erinevate õnnetuste esinemissagedust. „Jaanipäeva ajal ja eel kohtame enim liiklusõnnetusi, kukkumisi ja vägivallajuhtumeid. Samuti sagenevad põletustrauma juhtumid.“
Peetris paneb südamele, et inimesed peaksid pühade ja suvepuhkuste ajal meeles lihtsaid, ent olulisi põhitõdesid: „Alkoholi tarvitamisel tuleb pidada piiri. Ujuma tohib minna üksnes kainena. Päikesepaistelise ilmaga on oluline kaitsta nahka päikesekreemiga ning kanda peakatet. Sporditegevuste ja füüsilise töö korral tuleb hinnata oma võimeid realistlikult ning tegutseda mõõdukalt, et vältida ülekoormust ja traumasid. Unustada ei tohiks puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist. Väga oluline on ka laste ja lemmikloomade järelevalve nii koduõues, looduses kui ka veekogude ääres.“
Kui suvised plaanid viivad maale või loodusesse, tasub kindlasti kaasa võtta läbimõeldud esmaabikomplekt. Oluline on arvestada siinkohal laste vajadustega – nende ravimite kogused ja vormid võivad erineda täiskasvanute omadest.
Soovitused, mida maale ja loodusesse kaasa võtta:
- Igapäevased retseptiravimid piisava varuga.
- Traumavahendid põletuste, marrastuste, haavade ja nikastuste esmaabiks (nt plaastrid, sidemed, antiseptikud, külmageel, põletusgeel).
- Valuvaigistid (nt ibuprofeen, paratsetamool).
- Allergiaravimid (nt antihistamiinikumid) on eriti olulised, kui kaasas on allergiale kalduvad inimesed.
- Rehüdratsioonipulber, päikesekreem (vähemalt SPF 50) ja putukatõrjevahendid.
- Pikad riided, et kaitsta end päikese eest.
- Peakate, sest selle kandmine on päikesepaistelise ilmaga kohustuslik.
Erakorraline meditsiin on mõeldud kiireloomuliste ja eluohtlike seisundite käsitlemiseks
„Mida rohkem suunatakse kergemaid juhtumeid esmatasandile, seda kiiremini ja tõhusamalt saame aidata neid, kelle seisund tõesti nõuab viivitamatut sekkumist,“ ütles Peetris ning lisas, et tegelikkuses on suvine tervishoiusüsteem keerulisem, kui pealtnäha tundub, sest inimesed reisivad, viibivad kodukohast eemal ja sageli ei ole perearst kättesaadav – sellistes olukordades peab igaühel olema ligipääs erakorralisele abile.
Millal pöörduda EMOsse, millal perearsti poole?
Erakorralise meditsiini osakonda tuleb pöörduda ainult kiiret meditsiinilist sekkumist vajavate eluohtlike seisundite korral. Kui inimene ei ole kindel, kuhu pöörduda, tasub alustada nõu küsimisest 1220-lt või perearstikeskusest.
EMOsse pöördumise põhjused:
- tugev valu rinnus, mis võib viidata südameinfarktile
- järsk hingamisraskus
- teadvusekaotus
- raske trauma (nt liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine)
- tõsine verejooks, mida ei saa peatada
- insuldile viitavad sümptomid (näo, käe või kõne äkiline halvatus)
- põletused, mis katavad suurt osa kehast või on sügavad
- mürgistused
- äge psühhootiline seisund või suitsiidimõtted
Perearsti poole pöördumise põhjused:
- viirushaigused (köha, nohu, palavik)
- krooniliste haiguste ägenemised
- kergemad traumad (nikastused, marrastused)
- nahalööbed, allergiad
- ravimiretseptide pikendamine
- vereanalüüside ja uuringute vajadus
Kui oma perearst pole kättesaadav, saab nõu küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 (välismaalt +372 634 6630), mis töötab ööpäev läbi.