11. septembril korraldas Lääne-Tallinna Keskhaigla kriisiõppuse Lääne Koit 2025, mille raames harjutati tervishoiukriisi lahendamist ja omavahelist koostööd patsientide evakueerimisel. Haigla jaoks oli tegemist läbi aegade suurima kriisiõppusega nii osalejate arvu kui ka mastaabi poolest ning ühtlasi ka viimaste aastate ühe suurima kriisiõppusega meditsiiniasutuste tasandil. Õppus sündis pooleaastase tiheda koostöö ja põhjaliku planeerimise tulemusena.
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe dr Arkadi Popovi hinnangul tõestas õppuse õnnestumist koostööpartnerite võimekus tegutseda tinglikus kriisiolukorras ühtselt ja eesmärgipäraselt: „Oleme õppuse tulemustega väga rahul – mitte ainult ei saavutanud me kõiki püstitatud eesmärke, vaid lisaks õnnestus harjutada raviasutuste vahelist kriisikommunikatsiooni ja tagada patsientide järjepidev käsitlus ka suure haigla evakueerimise tingimustes. Samal ajal suutis süsteem katkestusteta pakkuda erakorralist abi olukorras, kus üks Tallinna erakorralise meditsiini keskustest ei saanud enam tööd jätkata. Taolised õppused tugevdavad raviasutuste koostööd ning annavad rohkem kindlustunnet nii meedikutele kui ka patsientidele.“
Õppusesse olid kaasatud mitmed tervishoiuvaldkonna partnerid, et ühiselt harjutada ja tõhustada koostööd kriisiolukordadeks. Regionaalhaigla keskendus operatiivstaabi tööle ning kriisiplaani rakendamisele. Regionaalhaigla kiirabikeskus ja Tallinna Kiirabi harjutasid õppuse käigus patsientide evakueerimist ning koostööd patsiente vastuvõtva haiglaga, et suurendada valmisolekut kiireks ja koordineeritud tegutsemiseks.
Tallinna Kiirabi peaarst dr Raul Adlas tõdes, et õppus andis väärtuslikku teavet, kuidas planeerida kiirabi ressursse sarnaste olukordade lahendamisel: „Kuivõrd õppus oli ette valmistatud väga tõetruult – alates haigla „patsientide“ täpsetest haiguslugudest ja realistlikust grimmist kuni rutiinsete tegevuste läbimängimiseni haigla osakondades, siis sai kiirabi sellest üliolulist sisendit, et harjutuse logistilise analüüsi tulemuste alusel planeerida vajalikku kiirabi ressurssi võimalike reaalsete sündmuste lahendamiseks.“
Regionaalhaigla kriisi- ja riskivaldkonnajuhi Mari Kolga sõnul oli õppuse stsenaarium nende haigla jaoks tavapärasest erinev. „Kui suurõnnetustele reageerimise plaan näeb ette patsientide vastuvõtmise erakorralise meditsiini osakonna kaudu ja seda on ka õppustel harjutatud, siis seekord tuli suurel hulgal patsiente vastu võtta teisest haiglast. Läbi oli vaja mõelda, kuidas korraldada patsientide logistika ilma EMO etapita, samal ajal suurendada EMO võimekust, et võtta vastu teise haigla erakorralised patsiendid ning teha koostööd teiste Tallinna haiglatega,“ sõnas Kolga. Regionaalhaigla kiirabikeskuse töötajad hindasid kõrgelt võimalust osaleda patsientide evakuatsiooniharjutusel. Kiirabi ja haiglad said harjutada omavahelist kommunikatsiooni, mis on võtmetähtsusega kriisiolukordade lahendamisel.
Õppuse stsenaariumi järgi toimus 10. detsembri õhtul Ida-Tallinna Keskhaiglas ulatuslik keskkütte- ja veekatkestus, mis nõudis haiglaravil olevate patsientide evakueerimist. Katkestuse tõttu ei olnud enam tinglikult võimalik osutada tervishoiuteenuseid ühes Tallinna haiglas ning ravil viibivad patsiendid toimetati teistesse raviasutustesse. Õppuse fookuses oli eeskätt Lääne-Tallinna Keskhaigla ravivõimekuse järsk suurendamine kriisiolukorras ning laiem eesmärk haigla kriisivalmiduse hindamine ning hädaolukorra lahendamise harjutamine. Kriisiõppus toimus väli-, staabi- ja osaliselt lauaõppuse formaadis reaalajas. Õppusel osalesid patsientide rollis tõetruult grimeeritud vabatahtlikud. Suure panuse andsid seejuures Naiskodukaitse liikmed. Rollimängijate kaasabil kontrolliti, kuidas tullakse toime patsientide evakueerimisega.