Kardioloog Ene Pullisaar: unes peituvad nii tervis kui eluiga

Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Enne Pullisaar tuletab meelde, et kuigi valgete ööde aeg ahvatleb vähem magama, ei tohiks une arvelt lõivu võtta. Une kvaliteet ja kestvus mõjutab otseselt nii südame tervist kui muid tervisenäitajaid ning pikemas perspektiivis koguni eluiga.

• Erinevate uuringute alusel magab 1/3 maailma rahvastikust liiga vähe: alla kuue tunni.
• Kui me magame liiga vähe, võib tekkida unevölg, mida ei saa magamisega kompenseerida ei ette ega tagantjärele.
• Unevajadus sõltub vanusest. Vastsündinud vajavad und 14-17 tundi ööpäevas. Koolilapsed ca 9-13, noorukid 9-10 ja vanemaealised 7-9 tundi.
• Öeldakse, et unes peitub tervis. Halb unekvaliteet ja/või pikaajaline ja raske unevõlg toob kaasa terviseprobleemid. Suureneda võib südamehaiguste ja diabeedi risk, samuti võivad tekkida aju puudutavad haigused ja vaimse tervise probleemid.
• Organism peab öösel puhkama ja loomulikult peavad öösel puhata ja lõdvestuda saama ka südame veresooned ja aju.
• Pidev unevõlg võib viia ka isu muutusteni: hakkame armastama rohkem magusat, mis omakorda tõstab kaalu.
• Uuringutes on leitud, et kui une kvaliteet on halb, siis võib eluiga väheneda umbes kaks aastat.
• Hommiku-tüüpi inimesed taluvad unepuudust raskemini: kui inimene läheb mingitel põhjustel hiljem magama, siis on tal suure tõenäosusega järgmisel päeval halb enesetunne.
• Õhtu-tüüpi inimestel on unetust lihtsam taluda. Kuid nii unetus kui puudulik uni võivad esineda mõlemal tüübil.
• Kui inimene on füüsiliselt väga väsinud, siis on raske hästi magada. Samamoodi on uni katkendlik kui inimene on vaimselt väsinud.
• Tugeva vaimse ja füüsilise koormuse puhul on isegi soovitav lühike päevane uinak.
• Vanematele inimestele, kellel päevane koormus on väiksem ja ühetaoline, päevast und ei soovitaks.
• Umbes 30 minutit enne uinumist peaks lõpetama nutiseadmete kasutamise.
• Kõige parem une tekitaja on regulaarne füüsiline koormus. Hea aeg treeninguteks oleks õhtul kella viiest kuni kaheksani.
• Liikumisaega peaks nädala aja peale kokku kogunema 150 minutit. Näiteks kaks korda nädalas treening ja iga päev 30 minutit reibast kõndimist päevas. Liikumine aitab langetada vererõhku ja kehakaalu ning parandada meeleolu, mis kõik omakorda parandab ka und.