Toitumisnõustaja Külli Holsting: viimase aja teaduskäsitlustes nähakse kohvi tervisele pigem kasulikuna
"Kohvi parim osa seisneb antioksüdantides," kommenteeris Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku toitumisnõustaja Külli Holsting Ameerika Südameassotsiatsiooni hiljutist järeldust, et kolm kuni neli tassi kohvi on südamele pigem kasulik, vähendades krooniliste haiguste riski.
Ameerika Südameassotsiatsiooni äsja ilmunud uuringus www.ahajournals.org/doi/10.1161/CIR.0000000000001454 kirjutatakse, et nelja tassi jagu ehk umbes 400 milligrammi kofeiini päevas (5,7 mg kehakaalu kg kohta) vähendab nii südamepuudulikkuse, koronaarhaiguse, teise tüübi diabeedi kui insuldi ohtu. Ühendriikide kardioloogi Gregory Marcuse juhtud töörühm hoiatas samas sünteetilist kofeiini sisaldavate energiajookide eest, mis on populaarsed nooremate hulgas ja mis ohustavad tarvitajate veresoonkonda.
Toitumisnõustaja Külli Holsting tõi uuringut kommenteerides esile, et viimasel ajal on erinevates teaduslikes käsitlustes üldse välja toodud kohvi pigem kasulik kui kahjulik mõju ja kuni 400 mg kofeiini päevas võib tõesti olla pigem kasulik. Samas on kofeiini talumine individuaalne, sõltudes vanusest, soost, geneetilisest profiilist ja tarvitamise harjumustest.
Kofeiini sisaldus kohvis sõltub ka kohvi valmistusviisist, mis omakorda tuleneb kohvipulbri ja vee kokkupuuteajast. Nii peetakse espressot sageli ekslikult n-ö kangeks kohviks, ent näiteks "süütu" filtrikohvi kofeiinisisaldus võib tegelikult olla märksa suurem. Keskmiselt sisaldab 240 ml ehk kruusi jagu kohvi 95-100 ml kofeiini.
"Kohvi parim osa seisneb antioksüdantides," märkis Külli Holsting. Näiteks klorogeenhape aitab reguleerida veresuhkrut ja vererõhku. Polüfenoolid aga võitlevad põletikega ja toetavad südame tervist. Antioksüdantide sisaldus sõltub samas üsna palju kohvi valmistamise viisist. Nõnda sisaldab espressomasina kohvi tänu sellele, et vesi pressitakse läbi kohvipuru kõrge rõhuga, rohkem antioksüdante kui näiteks sama koguse filtrikohv. Kuna filtrikohvi juuakse samas tavaliselt korraga rohkem, teeb see kokkuvõtteks sama välja.
Miks Ameerika Südameassotsiatsiooni uuringus taas taunitakse energiajooke - asi on sünteetilises kofeiinis. Teatavasti ei pärine energiajookides leiduv kofeiin enamasti looduslikust kohvist, vaid see valmistatakse keemilise protsessi tulemusena laborikeskkonnas. Ühelt poolt on see loodusliku kohvi kasutamisest odavam, teisalt saavutatakse ergastav toime ka tulemuslikumalt.
Karbamiidi, ammoniaagi ja süsihappegaasi reaktsioonil põhinev sünteetiline kofeiin, mille saamiseks kasutatakse ka teisi kemikaale, imendub organismi kiiresti ja efektiivselt. Nõnda nagu ütleb Külli Holsting, on nn laborikofeiin küll koostiselt sama molekul mis looduslikul teel saadu, ent energiajookides puudub kahjuks see tasakaalustav ja kasulik osa mis kohvis ehk antioksüdandid. Miinusmärgiga lisandid on energiajookide puhul veel suhkur ja teised stimulandid.
Samamoodi on ohtlik kraam kofeiinipulber ehk veevaba kofeiin, mida kasutatakse energiataseme või toonuse tõstmiseks. Täiskasvanule ohutuks annuseks loetakse ööpäevas kuni 400 mg kofeiini ehk juba eelpool mainitud nelja tassi jagu. Seda 200-400 mg on aga keeruline, et mitte öelda võimatu kodustes oludes pulbrina välja mõõta. Üks teelusika täis kofeiinipulbrit võib sisaldada 25-100 kohvitassi jagu kofeiini. Seega valitseb tõsine oht, et tarvitaja satub vererõhu kõikumise, südame rütmihäirete vms tõttu eluohtlikkusse seisundisse. Seda enam, et kofeiinipulber imendub organismi väga kiiresti. Kofeiinitabletid on ohutumad, sest nende abil saab vähemalt kogust kontrollida.
Külli Holsting lisas, et üks kohvijoomisega seotud positiivne külg, millest vähe räägitud, on mõju vaimsele tervisele. Kohvi joomine mõõdukas koguses tõstab igapäevase stressi taustal kindlasti tuju, rahustab, aitab luua mõnusat suhtlemiskeskkonda jne. "Kindlasti tuleb kohvi joomisel lähtuda enesetundest, oma organismi ja tervise eripäradest, ja võimalusel tarvitada maheubadest toodetud kohvi," märkis Holsting.
Kokkuvõtlikult sõnas Külli Holsting Ameerika Südameassotsiatsiooni uuringu kohta, et midagi uut või seni teadmatut ta sealt enda kui toitumisnõustaja jaoks ei avastanud, sest tegemist on pikalt ja põhjalikult juba varemgi palju kordi läbi uuritud teemaga. "Kofeiin on seoses igapäevase põimumisega meie kõigi ellu väga huvipakkuv aine, mida kõikvõimalikes uuringutes üha rohkem ja rohkem käsitletakse," sõnas ta. "Viimasel ajal on aga käsitlused muutunud kohvi suhtes pigem kiitvamateks või soosivamateks."