Tallinnas peeti Baltimaade esimene simulatsioonikoolitajate võrgustikukohtumine
8.-9. mail toimus Tallinnas Baltimaade esimene simulatsioonikoolitajate võrgustiku SUN (Simulation User Network) kohtumine. Sellest võtsid koos Baltimaade kolleegidega osa simulatsioonikoolitajad Eesti mitmetest tervishoiuasutustest ja -kõrgkoolidest. Tallinn valiti kohtumispaigaks, sest meie koolitajate aktiivset tegevust on rahvusvaheliselt märgatud.
Eesti paistab seega silma simulatsioonikoolituste laia kasutusvaldkonna poolest tervishoius – mitmetes keskustes toimub simulatsiooniõpe järjepidevalt. Meie simulatsioonikoolitajad ühendab võrgustikuks Eesti Meditsiinihariduse Selts.
Lääne-Tallinna Keskhaiglast esinesid SUN-konverentsil simulatsioonikeskuse juhataja, neonatoloog dr Liina Süvari. Naistearst ja simulatsioonikoolitaja dr Annemai Märtson korraldas aga töötoa õppe.
SUN: pidev õppimine ja õpetamine
Simulatsiooniõpet arendavad ja rakendavad meditsiiniasutused on üldiselt koondunud rahvusvahelisse koostöövõrgustikku SUN (Simulation User Network), mis ühendab tervishoiu‑ ja simulatsioonieksperte eri riikidest.
SUNi üritusi korraldab Norra meditsiiniettevõte Laerdal Medical. Seekordset SUNi kohtumist aitasid ühtlasi ellu viia Laerdali kohalikud esindajad Baltimaades: Eestist Meditsiinigrupp AS.
Võrgustiku eesmärk on kogemuste vahetamine, parimate praktikate jagamine ning simulatsioonipõhise õppe arendamine üleilmse koostöö kaudu. Eesmärgiks on parandada ja alal hoida patsiendiohutust ning luua turvalisemat tervishoiukultuuri. Seega on võrgustiku inglise keelne lühend SUN ehk päike päris sümboolne, et osutab valgusele ja turvatundele.
SUN‑i konverentse on varem korraldatud nii Põhjamaades kui mitmel korral Ameerika Ühendriikides. Nende kohtumiste keskmes on praktiline kogemuste vahetus. Ettekannete kõrval toimuvad töötoad ja paneeldiskussioonid, kus arutatakse ühiseid väljakutseid ning otsitakse lahendusi ja koostöövõimalusi simulatsioonikoolituste arendamiseks.
Äsja Tallinnas toimunud esimesel Baltimaade SUN-üritusel esindas Eestit seega ühe lektorina üks siinkirjutajatest, dr Liina Süvari Lääne-Tallinna Keskhaiglast. Konverentsi avaettekande pühendasin Pelgulinna Simulatsioonikeskuse arengu ja tegevuse tutvustamisele.
Samuti rõhutasin ettevalmistuse tähtsat rolli nii kliinilises töös kui ka simulatsioonikoolituste läbiviimisel. Kõige tõhusam on ikka selline simulatsioonikoolitus, mis toimub reaalses töökeskkonnas. Üles tuleb leida süsteemi tugevused ja neid kinnistada. Koolitustel ilmsiks tulevaid nõrku kohti peab muidugi parandama.
Töötuba kujunes menukaks
Meie, simulatsioonikoolitajad dr Märtson ja dr Süvari, viisime läbi töötube koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemand-lektori Ave Kõrve-Noorkõivuga, kes on ühtlasi ka Eesti Meditsiinihariduse Seltsi juht.
Meie töötubades, mis kujunesid konverentsil osalejate hulgas menukateks, harjutati meeskonnatöö võtteid mänguliselt, kasutades sotsiaalseid ja kognitiivseid oskusi: situatsiooni ühest mõistmist, juhi rolli kehtestamist ja ülesande struktureeritud lahendamist.
Eesti koolitajate kutsutud lektorina esines ka tuntud hariduspsühholoog Grete Arro. Ta õhutas meid aktiivselt kaasa mõtlema teemal nagu efektiivne õppimine ja kuidas seda rakendada tervishoiualases koolitamises.
Paneeldiskussioonil aga arutati simulatsioonikoolituste edusammude ja väljakutsete üle. Ajurünnakul otsiti uusi lahendusi simulatsioonikoolituste rakendamiseks kliinilises töös.
Eesti esindajatena osalesid paneeldiskussioonil dr Liivi Maddison Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja dr Joel Lumpre Ida-Tallinna Keskhaiglast ja ühtlasi Tartu Ülikoolist.
Mitmete ettekannetega esinesid konverentsil selle põhikorraldaja, Laerdal Medicali esindajad.
Nii rääkisid simulatsioonikoolituste tulemi saavutamisest ettevõtte õppejuht Michael Sautter ja süsteemi muutustest mõjujuht Minna Graham. Leedust oli aga kohale tulnud suur pediaatrite delegatsioon: sealsest meditsiiniülikoolist astus ettekannetega üles professor Lina Jankauskaite, ja viis oma kolleegidega läbi ka töötube.
Lisaks Eestile, Norrale ja Leedule osalesid konverentsil simulatsioonikoolituste asjatundjad Lätist, rääkides militaarmeditsiini simulatsioonikoolituste süsteemist ning korraldades töötube.
Eesti paistab simulatsioonikoolituste osas silma
Soomest toetas SUN-ürituse korraldamist simulatsiooniekspert Patrik Nyström, kes tegutseb tegevjuhina simulatsioonikoolitajate väljaõpet korraldavas organisatsioonis EuSim.
Just EuSim simulatsioonikoolitajate väljaõppe kaudu, mida korraldab meie riigis Eesti Meditsiinihariduse Selts, on võrgustik laienenud ja erialaliselt arenenud üle Eesti. Mitmetes keskustes tegutsevad simulatsioonikoolitajad aga juba väljaõppinud meeskondadena.
Simulatsiooniekspert Patrik Nyströmi sõnul valiti Baltimaade esimeseks SUN-ürituse kohtumispaigaks just Tallinn põhjusel, et Eesti paistab silma simulatsioonikoolituste laia kasutusvaldkonna poolest tervishoius. Mitmetes keskustes toimub simulatsiooniõpe järjepidevalt ja meie koolitajate aktiivset tegevust on seega märgatud rahvusvaheliselt.
Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsioonikeskus, mis on tegutsenud juba üle 12 aasta ja mida juhib dr Liina Süvari, on Eesti suurim omalaadne simulatsioonikeskus sünnitusabi ja neonatoloogia valdkonnas. Alates 2014. aastast on korraldatud meeskondlikke simulatsioonikoolitusi reaalses töökeskkonnas, et turvaliselt harjutada võimalikke sünnitusabis esineda võivate kriitiliste olukordade lahendamist meeskondlikult. Simulatsioonikoolitusi korraldatakse regulaarselt nii Lääne-Tallinna Keskhaiglas kui ka teistes Eesti sünnitusmajades ja haiglates.
Simulatsiooniõppes harjutatakse tehnilisi oskuseid protseduuride sooritamisel ja mängitakse läbi realistlikke olukordi nii kõrgtehnoloogiliste simulaatorite abil kui näitlejate osalusel, kes täidavad sandardiseeritud patsiendi rolli.
Tulemus ei sõltu ainult koolitustest
Selline õppemeetod võimaldab meeskondadel arendada nii kliinilisi oskusi kui ka otsustamist, koostööd ja suhtlemist – kõike seda ilma päris patsienti ohtu seadmata. Nõnda peetakse simulatsiooniõpet üheks olulisemaks ja tõenduspõhisemaks patsiendiohutuse tagamise vahendiks tänapäeva meditsiinis. Samuti on simulatsioonikoolitusel tähtsal kohal personali ohutuse tagamine, sh töökeskkonna turvaliseks ja käepäraseks muutmine. Lisaks on tähtis toimivate süsteemide loomine nii patsiendi raviteekonnal kui personali vaatenurgast.
Simulatsioonikoolituste tulemus ei sõltu samas üksinda vaid koolituste läbiviimisest. Vajalik on ka simulatsioonide integreerimine kliinilisse praktikasse ja paralleelsete muutuste ellu viimine tervishoiusüsteemides. Teisisõnu: simulatsioonidel õpitu peaks jõudma igapäevatöösse.
Kokkuvõtlikult öeldes kujunes Baltimaade esimene SUN-kohtumine uueks lähtekohaks simulatsioonikoolitajate võrgustiku loomisel Eesti, Läti, Leedu ja teiste riikide vahel. Eesmärgiks on veelgi enam omavahel jagada praktilisi nõuandeid ja arendada koostööd simulatsiooniõppe valdkonnas ning nõnda luua turvalisemat tervishoiukultuuri.
Osalejad üldiselt kiitsid, et konverents oli sütitav ja andis mitmeid uusi “tööriistu” ja ideid simulatsioonikoolituste tõhustamiseks. Kõige suurem kasutegur seisnes kohtumises teiste simulatsioonikoolitajatega Eestist ja mujalt Baltimaadest. Kõik see motiveerib simulatsioonikoolitajaid ja arendab koostööd.