Läheneb talvemasenduse aeg: enne tablette soovitab psühhiaater siiski jalutuskäike proovida

Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu, mille puhul peetakse ka Eesti õppe- ja raviasutustes loenguid ja seminare vaimsest heaolust. Võtsime sellest suurest ja laiast teemast vaid ühe väikese tahu ja küsisime Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhatajalt Ants Kaselt: kuidas aidata neid, kelle meeleolu sõltub tugevasti aastaajast? Mida igaüks ise talvemasenduse tõrjumiseks saaks enda heaks teha?

Inimest kui liiki iseloomustavat suur kohanemisvõime. Pimedusega aga lõpuni ei harjuta. Üldiselt toob talvemasendus nii Skandinaavias kui Baltimaades, sh Eestis tõsisemaid probleeme 3-4 protsendile elanikest. Viimastel aastatel hooajalise depressiooniga inimeste arv kasvab, aga dr Kase sõnul pigem põhjusel, et inimesed teadvustavad selle meeleoluhäire esinemist rohkem ning otsivad abi.

Palju aitab loomulik valgus

Talvist meeleolulangust võib mõneti loomulikuks pidada. Aastaaegade vaheldumine mõjutab kõigi inimeste tuju ja käitumist. Kuni 90 protsenti soomlastest ja vähemalt pooled eestimaalastest tunnevad, et pimedad talvekuud masendavad, väsitavad ja panevad kaalus juurde võtma. Kust kohast jookseb aga piir, millest alates peaks otsima arstiabi?

Ants Kask ütles, et siis kindlasti kui tuju kõikumine ja/või meeleolu langus hakkab igapäevast elu segama. Arstilt võiks nõu küsida kui sügis-talvine töövõime on pidevalt vilets ja vabast aja üle ei tunta mingit rõõmu. Levinumad ravimeetodid on valgusravi, aga ka tabletid. "Leidub neid, kes katkestavad ravi kevadel või varasuvel ning alustavad sellega sügisel uuesti," sõnas Ants Kask.

Kui talvel on kogu aeg halb tuju, peaks enne spetsialistilt nõu küsimist end ise võimalikult palju aitama. Vabas õhus liikumine ja sõpradega suhtlemine tuleks enne ära proovida kui hakata tablette võtma. Talvemasenduse raskematel juhtudel kirjutab arst muidugi rohud välja.

Tuleks püüda käia just päevasel ajal võimalikult palju väljas, loomuliku valguse käes. Liikuda, kui võimalik,  jala ning  hoida unerežiim korras. Mitte kapselduda üksindusse, vaid suhelda sõprade ja lähedastega.

Talvise tusa asemel suvemasendus

Märkimisväärne, et talvemasenduse asemel esineb osal inimestest suvemasendus - ehkki märksa vähem. Dr Ants Kase sõnul võivad suvi ja päike tunduda vastumeelsena näiteks tugevalt ülekaalulistele. Neil võib olla piinlik rannas käia jne. Kui suvel palavaga vähem liigutakse, võib see kaasa tuua põletiku tõusu organismis ning see omakorda võib esile kutsuda meeleoluhäired.

Talve üle rõõmustavad rohkem veel astmaatikud ja allergikud: vaevusi esineb soojade aastaaegadega võrreldes oluliselt vähem.

"Vaimselt terve inimene otsib endale tegevust ja suudab rõõmustada igal aastaajal," resümeeris dr Ants Kask.

Võhikule võib tunduda arusaamatu, et millisest etapist alates on tegemist juba depressiooni, mitte sesoonse masendusega (inglise k seasonal affective disorder ehk SAD). Siiski saab vahet teha rütmilisuse kaudu: kas inimese vaimne tervis halveneb perioodiliselt kindlal aastaajal. Ants Kase sõnul ongi korduvate depressiooniepisoodide korral oluline hinnata kordumise mustrit.

Valgus mõjutab närvirakke

Talvemasendust seostatakse serotoniini ja melatoniini tasemega organismis. Madalam serotoniinitase on seotud depressiooni, ärevuse ja muude vaimse tervise seisunditega.

Siiski leidub veel üks teaduslik seletus. Soome Tervise ja Heaolu Instituudi teadusprofessor Timo Partonen on talvemasendust  seostanud valguse mõjuga aju närvirakkudele.

Teisisõnu, silma võrkkesta valgustundlikud närvirakud kannavad valguse põhjustatud pingemuutuse ajju, talamuse ehk vaheaju ülemise osa närvirakkudesse, mis reguleerivad inimese erksust. Seega inimene muutub koos valguse hulga suurenemisega erksamaks ja valguse vähenemisel vastupidi.

"Erksustaseme seisukohalt on eriti oluline valguse tajumine kella viie ja kümne vahel hommikul," tõdes Timo Partonen ühes intervjuus.

Talvedepressiooni sümptomid on Partoneni sõnul sarnased väsimusega, kuid selgelt intensiivsemad: ei tunta enam rõõmu asjadest, mis varem rõõmu valmistasid. Samas võib piinata süütunne, et enam ei jõuta nii palju teha kui varem.

Talvemasenduse maade edetabel

Terviseväljaanne wellnesspulse.com on samas avaldanud nende maade edetabeli, kus talvedepressioon kõige enam levinud https://wellnesspulse.com/research/a-global-map-of-winter-depression-2024-index-reveals-top-risk-nations/. Meie asume seal 12. kohal, üsna ühel pulgal Läti ja Leeduga. Näiteks Soome on talvemasenduse esinemise poolest Gröönimaa järel maailmas teine. Järgnevad Rootsi, Ühendkuningriik, Norra jt.

Talvemasenduse levik sõltub seega laiuskraadist: Ühendriikides esineb seda viiel protsendil, Gröönimaal ja Soomes 9-10% rahvastikust.

Kuigi Eestis ja Lõuna-Soomes esineb pimedat aega ühtemoodi, jääb selgusetuks, miks meie asume 12. ja Soome 2. kohal. Soomes on talvemasenduse tagamaid  põhjalikult uuritud aga kindlaid järeldusi, miks just seal suurt osa inimesi piinavad talvel depressiooni-laadsed sümptomid, leidub vähe.

Teada on vaid, et vähene päikesevalgus põhjustab Soomes väsimustunnet viiendikul meestest ja kolmandikul naistest. Kolmel protsendil elanikest aga tekitab see juba psüühikahäireid. Üleüldse kujutavad vaimse tervise probleemid endast Soome ühiskonna jaoks väga suurt väljakutset.

Samas annab talvemasendus kõikjal Põhja- ja Baltimaades tööd ja leiba hulgale ettevõtjatele: vagusteraapia pakkujatest toitumisterapeutideni. Värske õhk ning jalutuskäigus loodusesse on siiski kõigile tasuta.  

Hooajalise meeleolulanguse sümptomid sarnanevad kliinilise depressiooniga

• unehäired (suurenenud unevajadus)
• väsimus
• liigsöömine (soov magusa järele)
• kehakaalu tõus
• otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus
• soov sulguda üksindusse
• seletamatu sisemine pinge, ärrituvus
• vähenenud seksuaalhuvi
• masendus, meeleheide
• vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele