Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse avaldus olukorra kohta naistekliinikus
Me anname ülevaate naistekliinikus kujunenud olukorrast, juhatuse otsustest ja meie seisukohast töötajate avaliku pöördumise suhtes. Juhatus peab oma otsuseid igati põhjendatuks.
Me vabastasime dr Piret Veeruse naistekliiniku juhi ametist seoses tema kui juhi tegevusetusega ja eksimisega kehtivate seaduste, määruste ja haiglasiseste juhendite vastu.
Juhtunu asjaolusid uuris meie kvaliteediosakond. Tuvastati, et tegemist on olnud eriti raske, potentsiaalselt välditava patsiendiohutusjuhtumiga, kuid see jäeti dokumenteerimata. Juhtum jäi haigla infosüsteemides tüsistusena ning patsiendi ohujuhtumina registreerimata.
4.06.2026 ütles juhatus naistekliiniku juhataja Piret Veerusega töölepingu erakorraliselt üles (TLS § 88 lg 1 p 5 ja 7).
Piret Veeruse suhtes usalduse kaotuse aluseks ei ole mitte eelpool viidatud patsiendiohutusjuhtum, vaid juhi tegevusetus ja eksimine kehtivate seaduste, määruste ja haiglasiseste juhendite vastu. Täpsemalt öeldes selle juhtumi käsitlemata ja haigla patsiendiohutuse infosüsteemis registreerimata jätmine, riiklikus ohujuhtumite süsteemis (POHAK) menetlemata jätmine ning eksitavad vastused otsese juhi korduvatele päringutele.
Nüüd vastaksime naistekliiniku töötajate pöördumises välja toodud punktidele.
Haiglas kehtib selge juhtimiskultuur ja alluvussuhe. Naistekliinikut kui struktuuriüksusel on kaks kutseala juhti: arst-ravijuht vastutab kliinilise töö ja arstide eest, ämmaemandus/õendusjuht ämmaemandate, õdede ja tugispetsialistide eest. Mõlemad vastutavad üksuse ressursside ja kvaliteedi eest ühiselt.
Jagatud juhtimise eesmärk on, et kellegi tähtsust ei pisendata: roll on ümber kujundatud koostööks.
Mis puudutab raviarveid, siis töötajate pöördumises esitatakse asi nii, et kliiniku ja keskuse juhatajad avastasid vigase arvelduse ise. Faktiliselt algatas aga selle protsessi Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus
Uurimine algas pärast seda korraldust, ja mitte varem, kuid järelduseni jõuti alles 2026. a mais — tegemist ei olnud seega kliinikujuhi initsiatiiviga, vaid korralduse aeglase täitmisega.
Juhtimisvastutuse seisukohast on aga oluline, et mitu aastat kestnud viga ei märgatud ega tõstatatud kliiniku enda poolt. Selle aasta arved on parandatud.
Patsiendiohutuskultuuri loomine on ja jääb juhatuse prioriteediks. Ohutusjuhtumite registreerimine algas haiglas rohkem kui viis aastat tagasi. Töötavad nii patsiendiohutuse kui ravikvaliteedi komiteed ja meie süsteem vastab kvaliteedinõuetele.
Tegemist on seadusandlusest tulenevate nõuetega. Need on vajalikud patsientide kaitseks ning kindlustuspoliis on ette nähtud juhuks kui patsient saab raviteekonnal kahju.
Rõhutame, et Eesti ainsa haiglana oleme teinud patsiendiohutuse koolituste läbimise kohustuslikuks haigla kõikidele, sealhulgas tugitöötajatele.
Anestesioloogide nappuse näol, millest töötajate pöördumises räägitakse, on tegemist üleüldise Eesti tervishoiu murekohaga.
Valvetöö tagab 100% ulatuses anestesioloogiakliinik ja korraldab ühtlasi plaanilist tööd vastavalt operatsioonide ja protseduuride plaanile. Erakorraline sünnitusabi ja günekoloogia on alati kaetud. Vajadusel korraldatakse plaaniline töö koostöös naistearstidega ümber.
Mis puudutab kaadrinappust, siis enamik vabu töökohti on tegelikult täidetud või on konkurss käimas. Olukord on tavapärane. Keskmine kaadri voolavus on ca 10%, arstide seas ca 6%.
Kokkuvõtteks on juhatus veendunud, et langetas Piret Veerusega töölepingu üles ütlemise näol õige otsuse. Haigla jaoks on patsiendiohutus üks olulisimaid prioriteete, me ei lähe selle arvelt kompromissidele ja me teeme kõik, et seda täielikult tagada.
Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse pressikonverents on järelvaadatav ERRi uudiste portaalis https://www.err.ee/1610047864/volke-ltkh-naistekliiniku-juht-eksis-reeglite-vastu-ja-esitas-valevaiteid
Lugupidamisega AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatus