Kliiniline toksikoloog dr Raido Paasma: Mürgistusteabekeskuse number 16662 peaks olema salvestatud igaühe telefoni
Käes on puhkuste hooaeg ja kui inimesed end suviselt lõdvemaks lasevad, käivad sellega kahjuks kaasas ka mürgistused: alates seente või rästikute põhjustatutest kuni olmekemikaalideni, mida alkoholi või karastusjoogi asemel võidakse juua. Lääne-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku juhataja-ülemarst ja kliiniline toksikoloog Raido Paasma soovitab igal juhul enda nutiseadmetesse igaks juhuks salvestada Mürgistusteabekeskuse infoliini numbri 16662, kuhu saab helistada ööpäev läbi ja nõu saada mistahes mürgistusjuhtumi korral.
Raido Paasma sõnul sõltuvad mürgistused nii paljudest detailidest, et seda pole kuidagi võimalik ammendavalt kirjeldada. Näiteks sõltub mürgistus ja mürgistuse raskusaste sellest kui vana on inimene/laps ja mida ta tarvitas.
Kui kurja juur olid näiteks tabletid, siis millised ja mitu tabletti sisse võeti. Kui tegemist oli mürgise taimega, siis millisest kogusest on jutt ja kas midagi neelati alla. Kui mingi vedelik, siis milline oli selle vedeliku pH ja kas seda neelati alla. Millised on inimese/lapse kaebused/sümptomid mis viitaksid mürgistusele jne.
"Seega kui esineb mürgistuse kahtlus, tasuks ikkagi helistada Mürgistusteabekeskuse infoliinile või Häirekeskusesse," rõhutab dr Paasma, et kuna saatan peitub siingi detailides, ei saa ilma abita hakkama.
Millised on levinuimad suvised mürgistused arsti pilgu läbi?
* Dr Paasma mainib eelkõige metsaande ja just seeni, millega on Eestis iga aastal mõni raske mürgistus. Kui inimesed arvavad, et mürgised on vaid kärbseseened, ja eriti just roheline ja valge kärbseseen, siis tegelikult kasvab meie metsades teisigi väga mürgiseid seeni, mis põhjustavad kas raskekujulist maksa- või neerukahjustust. Näiteks kevadkorgitsad või vöödikud.
* "Keeruliseks teeb seenemürgistuste käsitlemise tihtipeale see, et nii mõnelgi juhul avalduvad sümptomid alles päevi ja nädalaid hiljem," ütleb dr Paasma. "Tasub ka mainida, et rasked seenemürgistused juhtuvad sageli just nn hobiseeneteadlastega, kes arvavad, et tunnevad hästi seeni."
* Lisaks seenemürgistustele on ohtlikud ka mõned sääsetõrjevahendid, mis sisaldavad DEET-i ($N,N$-dietüül-meta-toluamiidi), mis eelkõige lastel suhu sattudes või allaneelamisel võivad esile kutsuda mürgistusnähte.
* Paljud vanemad viivad oma väikesed lapsed suvel vanavanemate juurde maale. Eakametel esineb aga ikka mingid tervisehädasid, mida leevendatakse ravimitega. Ja kui need ravimid satuvad väikelaste kätte, võivad nad allaneelamisel saada tõsise mürgistuse.
* Nõnda nagu sõnab dr Paasma, pole suvine aeg ja grillipeod iseenesest mingi eriline mürgistuste sagenemise põhjus. Kahjuks on eestlastele aga omane tarvitada suures koguses alkoholi ja seda ka suvistel grillipidudel, millega seoses võib suvel tõusta alkoholimürgistuste arv.
* Suvistest mürgistustest tuleb dr Raido Paasma sõnul lisaks mainida rästikut ja rästikuhammustust. On ju just rästik ainus meie looduses olev mürgine roomaja. "Kui rästik hammustab last ja 1-2 tunni jooksul tekib hammustuse piirkonda turse ja punetus, mis levib edasi, siis on kindlasti vaja kutsuda kas kiirabi või pöörduda tervishoiuasutusse," rõhutab dr Paasma. Samas ei tohi unustada, et üha rohkem inimesi peavad koduste lemmikutena eksootilisi roomajaid ja putukaid, kellest nii mõnigi võib olla mürgine.
* Oht võib sageli peituda milleski väga banaalses: just palavate ilmadega võib esineda olukord, kus janu kustutamiseks haaratakse sildita pudel läbipaistva vedelikuga, mis aga võib olla lahjendamata äädikas. Äädikapudelid tuleb hoida ka lastele kättesaamatutes kohtades. Sedasama tuleb öelda kogu majapidamiskeemia kohta.
Surrogaatalkohol pole Eestis enam probleem, kuid Aafrikasse või Aasiasse sattudes peaks olema ettevaatlik
Dr Raido Paasma sai üleriigiliselt kuulsaks kui 2001. a sügisel veel noore arstina andis koos kolleegidega abi Pärnus 68 inimelu nõudnud metanoolitragöödiaga seotud patsientidele. Kuigi täna pole surrogaatalkohol Eestis enam probleem, siis maailmas laiemalt pole see kuhugi kadunud.
Dr Raido Paasma sõnul esineb näiteks Aafrikas ja Aasias taolisi juhtumeid kümneid ja sadu aastas. Nii on mõned aastad tagasi juhtunud mitmed rasked metanoolimürgistused Vietnamis ja Laoses, kus odavad hotellid pakkusid turistidele, sh seal peatunud välisturistidele tervitusjooke, mis sisaldasid metanooli. Mõnedki briti noored kas surid või jäid pimedaks.
Millised on kõige levinumad mürgistused?
Dr Paasma sõnul asuvad juhtival kohal nii meil kui paljudes riikides mürgistused psühhotroopsete ainetega/narkootikumidega. See on aga väga pikk teema. Mainida võiks, et viimase aja suundumused on III ja IV põlvkonna sünteetilised kannabinoidid aga ka sünteetilised opioidid ning psühhotroopsed ained nagu amfetamiin ja metamfetamiin.
Samuti mängib rolli N2O ehk naerugaas ja kahjuks on ajaloo hämarusest taas päevakorrale tõusmas nn nuusutamine, kus noored hingavad sisse deodorante ja kosmeetikaks kasutatavate lakkide aure.
Kuidas mürgistuse puhul endale või kellelegi teisele esmaabi anda?
* Dr Paasma ütleb, et mürgituse kahtluse korral on kõige kindlam helistada kas Mürgistusteabe keskuse telefonil 16662 või Häirekeskusesse 112. Kusagil kodustes või välitingimustes on inimesel väga väikesed, et mitte öelda olematud võimalused endale või kellelegi teisele abi anda.
* Ainus efektiivne ennast abistav meetod on dr Paasma sõnul opioidimürgistuse puhul naloksooni (opioidide antidoodi) ninna pihustamine või süstimine. Nimelt jagatakse narkomaanidele juba mitmeid aastaid naloksooni ninaspreina.
* Teine võimalik enese abistamise vahend oleks aktiivsüsi, aga sellega esinevad teatud probleemid. Nimelt tuleks aktiivsütt manustada täiskasvanutele 50 g ja lastele 1 g kehakaalu ühe kg kohta, aga aktiivsöe tablett sisaldab 250 mg aktiivsütt. Seega tuleks täiskasvanul efekti saamiseks süüa umbes 200+ aktiivsõe tabletti.
* Lisaks puudub aktiivsöel paljude mürgistuste korral nagu raskemetallid, alkohol, alused-happed jne siiski toime. Efektiivne on süsi enamasti vaid 2-4 h jooksul mürgistuse saamisest või tekkest.
* "Seega soovitan inimestel Mürgistusteabekeskuse infoliini number 16662 oma telefoni salvestada või meelde jätta," rõhutab dr Raido Paasma.