Kliiniline farmakoloog Raul Kokassaar: ravimite hankimise ja tarvitamise omalooming võib tervise tõsiselt ohtu seada

Käimas on Ravimiameti teavituskampaania sellest, et sotsiaalmeedias, müügiportaalides jm väljaspool apteeke müüdavad ravimid võivad olla ohtlikud, sest ei saa kindel olla nende koostises ega päritolus. Lääne-Tallinna Keskhaigla kliinilise farmakoloogi dr Raul Kokassaare sõnul on taoline kampaania vajalik, sest riskantset omaloomingut ravimite hankimisel ja tarvitamisel tuleb tõesti paraku ette.

Näiteks on üks enim ravimitega segadust põhjustav probleem toimeaine ja ravimi pakendi nime vahel vahet tegemine. Kusagilt väljastpoolt apteeki ravimeid soetades võib inimene seega enda tervist kahjustada või suisa ohtlikku olukorda sattuda. Dr Raul Kokassaare sõnul tuleks ravimi puhul ikkagi lähtuda toimeainest, mis on tihti keerulise nimega ning pakendil palju väiksema kirjaga, kui ravimitootja antud pakendinimi.

Toimeaine on tähtsam kui ravimi nimi pakendil

"Sama toimeainega ja koostisega ravimeid on tihti turul palju ning see suurendab ravimitootjate vahelist konkurentsi, tuues tavatarbija jaoks hinnad alla," kommenteeris dr Kokassaar. "Kahjuks aga tekibki seejuures kergesti segadus toimeaine ja ravimi pakendi nimega."

Probleem võib tekkida muuhulgas toimeaine kogustega. Tavapatsiendi jaoks on sageli mõõtühikuks kas mitu, üks või pool tabletti ehkki need võivad - jällegi sõltuvalt tootjast - toimeainet sisaldada erinevates kogustes.

Sama kehtib meditsiiniseadete ja abivahendite puhul. Näiteks mitmed eakad patsiendid, kes vajavad mähkmeid, ostavad "pamperseid", mis on firma nimi, kuigi mõne teise firma toodang võib samuti kõne alla tulla või sobivamgi olla.

Dr Kokassaar tõstis suurema ohukohana esile kaalulangetusravimid, mida ilmselgelt müüakse nii käest-kätte kui sotsiaalvõrgustike turgudel.

"Tean juhtumit, kus ravimit õigustatult soodustusega saanud isik ei kasutanud seda mitte enda tarbeks, vaid müüs kasumiga edasi," märkis dr Raul Kokassaar. "Kas ravimit oli seejuures nõuetekohaselt säilitatud, ei oska keegi öelda."

Nagu põrsa ostmine kotis

Lisaks on retseptiravimid just retseptiravimid siiski väga kindla mõttega - aga mitte apteegis vabamüügis.

Tüüpiliselt kaasnevad nende vale manustamisega potentsiaalselt suuremad ohud. See muidugi ei tähenda, et käsimüügiravimid oleksid vale tarvitamise korral ohutud. Apteekrilt saab ravimit ostes igal juhul head nõu ja ohutu manustamise soovitusi. Seda enam, et ravim peab sobima n-ö skeemi juhul kui patsient tarvitab neid rohkem kui ühte. Käest-kätte või kuulutuse kaudu ostes jäädakse apteekri nõuannetest aga ilma.

"Kindlasti on mitteametlikke teid pidi ravimite hankimine nagu põrsa ostmine kotis," kommenteeris dr Raul Kokassaar. "Eriti leidub potentsiaalseid koostoimeid ravimite ja toidulisanditega eakamatel haigetel, kes tarvitavaid ravimeid hulgi. Igapäevatöös näeme ka nooremaid inimesi, kes on väga tugevalt toidulisandite usku: võetakse mitmeid preparaate korraga. Seegi suurendab koostoimete riski - iseäranis kui on paralleelselt kasutusel mõni retseptiravim. Kui raviskeem on teada, siis tegelikult saab pädev meditsiinitöötaja skeemi kohta oma hinnangu anda."

Kellelegi teisele välja kirjutatud ravimeid ei tohiks tarvitada

Dr Raul Kokassaar hoiatas veel, et ühte ja sama haigust, näiteks kõrgvererõhutõbe põdevad inimesed ei tohiks üksteisele oma ravimeid anda. Nad peaksid ikkagi kasutama vaid neid ravimeid, ja sellises koguses, mida arst on konkreetselt kellelegi välja kirjutanud.

"Näiteks ühel patsiendil olid vererõhuväärtused selgelt liiga kõrged ning ravi vajaski tõhustamist," märkis dr Kokassaar. "Paraku hakkas ta võtma surnud abikaasa ravimit, mis oli samast ravimiklassist nagu temal juba kasutusel olev ravim, ja summaarselt sai lubatud doos ületatud. Õnneks piirdus asi mõne ebameeldiva kõrvaltoimega ja pärast raviskeemi korrigeerimist kõik normaliseerus."

Kokkuvõtteks hindas dr Kokassaar Ravimiameti kampaaniat vajalikuks: "Omaloomingut ravimite võtmises tuleb ette. See ei tähenda, et tavainimene üldse midagi otsustada ei võiks. Kergemate vaevuste puhul piisab tihti apteegist manustatud käsimüügiravimitest ja mitmed tervisehädad mööduvad iseenesest. Küll on aga retseptiravimid põhjusega retseptiravimid, ja siin ei maksaks omal käel katsetama hakata. Teatud juhtudel - näiteks mitmete krooniliste haiguste kergema kujulise ägenemise puhul - lubame küll patsientidel retseptiravimite doosi vastavalt sümptomitele endal muuta, kuid sellele eelneb alati detailne nõustamine. Niisugune käsitlus sobib vaid haigusteadlikele ja intelligentsele patsientidele."

Ravimiameti kampaania kohta vt lähemalt Ravimiameti koduleheküljelt.