Bioanalüütik Kristi Tauram: meid pole näha, kuid ilma meieta haigla ei toimi

"Me oleme see osa meditsiinist, mida paljud ei näe, aga kelleta ei toimi haiglas praktiliselt miski," ütleb Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku vastutav bioanalüütik Kristi Tauram. Ka 15. aprillil, rahvusvahelisel bioanalüütikute päeval pole laborikeskuses märgata mingit tšillimist, ei õhupalle ega torte, sest töö nõuab tegemist.

Laborist ootavad vastuseid arstid ja õed. Nendelt omakorda patsiendid. Kristi koos kolleegidega käitleb ka bioanalüütikute päeval sadu patsientidelt võetud proove, millest kõige tavalisemad on veri ja uriin, kuid nimekiri on pikk.

Patsiendid tavaliselt ei taju, et suures osas sõltub ravitulemus "varju jäävatest jõududest" ehk bioanalüütikutest, kes tegelevad laboratoorsete uuringutega. Eesmärgiks on teha kindlaks patsiendilt võetud proovide abil tema tervislik seisund või monitoorida ravi kulgu.

See eriala on lai: hematoloogia laboris uuritakse verd ja uriini, kliinilise keemia laboris samuti verd, uriini, aga ka aju-seljaajuvedelikku ja teisi kehavedelikke. Kristi Tauram on valinud töötamiseks mikrobioloogia osakonna. Seal saab ühendada analüütilise mõtlemise praktiliste oskustega. Suure osa tööst teevad ära masinad, kuid Kristi sõnul hea bioanalüütik küll tugineb seadmele, aga alati kontrollib tulemuste õigsust. Kriitiline mõtlemine peab olema.

Päevas käib laborist läbi sadu proove. Nimekiri on pikk ja vahel üllatav, kui kirjade järgi on näiteks tegemist rögaprooviga, kuid see osutub siiski uriiniks. Kõik peab vaatamata vahel ilmnevatele ootamatustele liikuma kiiresti ja täpselt. "Siin ei ole seda, et ahh jätame homseks või tegeleme hiljem," ütleb Kristi. "Kõigega peab tegelema nüüd ja kohe. Kui on probleeme, tuleb neile leida kohe lahendus."

See on nagu detektiivitöö. Raskemad juhud esinevad mikrobioloogia osakonnas kui haigustekitajat ei saa patsiendilt võetud proovist sirgjooneliselt leida ega tõlgendada. Siis algab suurem mõtlemine.

Keerulisemad juhud on Kristi Taurami sõnul näiteks siis kui:

• laboritulemus ja patsiendi sümptomid ei lange kokku;
• proovis esinevad haruldased või ebatüüpilised haiguse tekitajad-mikroobid, mida tavapärastes analüüsides ei pruugi kohe tuvastada;
• antibiootikumiresistentsus;
• saastunud või valesti võetud proovid.

"Me ei ole lihtsalt “uuringutulemuste väljastajad"," ütleb Kristi Tauram. "Me oleme konsultandid. Kui arst küsib, kas see tulemus saab õige olla?”, siis meie töö on mitte ainult vastata, vaid ka selgitada, miks ja kuidas."

Tema sõnul esineb veel raskemaid juhtumeid, kus:

• inimene on näiliselt terve aga uuringutulemus ütleb midagi muud;
• või vastupidi – kõik sümptomid on olemas, aga labor vaikib.

Bioanalüütikuid ei tänata aplausi ega lilledega. Patsientide jaoks jäävad nad erinevalt enamikest arstidest ja õdedest anonüümseteks, kusagil kaugel ja kõrgel toimetava meditsiinilabori justnagu ebamaisteks esindajateks. Ometi sõltub neist ääretult palju.

Nõnda nagu ütleb Kristi Tauram, tuleb mikrobioloogi tunnustus:

• arstilt, kes tänab tehtud töö eest;
• kolleegilt, kes märkab sinu panust;
• ja ka ennast tuleb kiita ja tänada, et sinu tehtud töö muutis ja muudab midagi.

"Vahel on vaikus ka hea märk," sõnab Kristi. "See tähendab, et kõik toimib."

Kristi lausub veel, et tal on parimad kolleegid. Ilma nendeta ei saa kuidagi. "Suure osa oma ajast veedame me tööl ja koos ning teravad nurgad oleme koos ka ümaramaks lihvinud. Meil on tugev ja toimiv meeskond, kust ei puudu ka terav huumor."

Kristi Tauram on enne Lääne-Tallinna Keskhaiglat 1,5 aastat töötanud Soomes: Pori maakonnahaiglas ja Turus Synlabis. Kuna peres kasvas väike laps, siis tema oligi naasmise põhjus: et ta saaks sirguda oma kultuuri ja lähedaste keskel.

Kristi ütleb, et kui võrrelda Eesti ja Soome bioanalüütikuid, siis märkimisväärseid erinevusi tööülesannetes ei olnud. Kui välja arvata, et erinevalt Eesti haiglatest, kus töötavad eraldi verevõtuõed, võtavad seal osakondades bioanalüütikud patsientidelt verd.  Sellest kohustusest vabastas ainult tervisetõend arstilt.

Samuti oli Soomes pauside pidamine kohustuslik, ja seda jälgiti rangelt. Kui bioanalüütik tööl korraks aega maha ei võtnud, siis tuldi eraldi kutsuma. Samuti on seal töö ja pereelu tasakaal teadlikult toetatud. "Eesti on siin ka järele jõudmas," lisab Kristi. "Väga palju mõeldakse töötaja heaolule, et vältida läbipõlemist."

Kuidas võiks bioanalüütika olemuse lühidalt kokku võtta?

"Me ei ole nähtavad," ütleb Kristi. "Aga me oleme siin."
‍
Lääne-Tallinna Keskhaigla laborikeskuses tehakse aastas ca 2 mln uuringut

Lääne-Tallinna keskhaigla laborikeskus moodustati 2004. a seoses mitmete raviasutuste koondumisega Lääne-Tallinna Keskhaiglaks.  Ühinesid Pelgulinna haigla labor, Meremeeste ja Merimetsa haiglate laborid, HIVi referentslabor ning nii Nõmme kui Mustamäe polikliinikute laborid.

LTKH Meremeeste haiglakorpuses asuvas laborikeskuses tehakse uuringuid kliinilise keemia, immunoloogia, immunohematoloogia ning mikrobioloogia valdkonnas.

Lääne-Tallinna Keskhaigla laborikeskuses tehakse üle 2 miljoni uuringu aastas, proovimaterjale võetakse selleks 700 tuhat.  Kui praegune LTKH labor 2004. a kuue labori koondumise kaudu loodi, tehti aastas 1,4 mln uuringut ehk umbes 600 000 vähem.

Uuringute esikolmikus asuvad hemogramm ehk vere üldanalüüs, CRP (põletikunäitaja) ja kreatiniin, moodustades 17% kogu tööst.