Juhtiv radioloogiatehnik Maksim Šapoval: meie töö asub kõrgtehnoloogia ja inimsaatuste ristumiskohas
"Kõige huvitavam meie eriala juures on, et meie töö asub kõrgtehnoloogia ja inimsaatuste ristumiskohas," ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhtiv radioloogiatehnik Maksim Šapoval, kui temalt radioloogiapäeva puhul küsisime, mis tema elukutse juures kõige enam paelub või inspireerib.
8. novembril, mis tänavu langes pühapäevale, tänatakse ja tunnustatakse radiolooge, radioloogiatehnikuid ja teisi meditsiinitöötajaid, kes kõrgtehnoloogilise aparatuuri abil tuvastavad vigastusi ja haigusi. Maksim Šapoval on üks neist, kellele võlgneb tänu lugematu arv patsiente. Lääne-Tallinna Keskhaiglas on ta radioloogiatehnikuna töötanud juba 15 aastat, millest viimased kolm – alates 2024. aasta jaanuarist – juhtiva radioloogiatehnikuna."Kõige huvitavam meie eriala juures on, et meie töö asub kõrgtehnoloogia ja inimsaatuste ristumiskohas," rääkis Maksim. "Patsiendile tundub väljastpoolt vaadates kõik lihtne: heitsid lauale, aparaat tegi häält ja pilt ongi valmis. Kuid selle üheainsa sekundi taga peitub tohutu maailm."
Iga aastaga kasvab uuringute maht
Eriti märkimisväärne on olnud tõus magnetresonantstomograafias (MRT): kui 2023. aastal tehti kokku 6334 MRT-uuringut, siis aasta hiljem ehk Maksimi esimesel tööaastal juhtiva radioloogiatehnikuna kasvas see arv 7889 uuringuni ehk neid tuli kokku 1555 võrra rohkem.
2025. aastaks tõusis see arv juba 8213 uuringuni, mis on 1879 uuringut enam kui 2023. a.
Samamoodi on uuringute arv püsivalt kõrge kompuutertomograafias (KT): 2023. aasta 14 757 uuringult tõusis maht 2024. aastal 15 995 uuringuni (juurdekasv 1238 uuringut) ning see püsis stabiilselt samal tasemel ka 2025. aastal.
Maksim Šapoval ütles, et selle suure töömahu taga seisab pühendunud meeskond: kokku tegutseb osakonnas, kui arstid välja arvata, 42 töötajat, neist 31 radioloogiatehnikut. Nad pingutavad iga päev, et patsientide raviteekond oleks võimalikult kiire, mugav ja annaks võimalikult häid ravitulemusi."Enim hoiab mind kinni just see ühtekuuluvustunne ja kogu meie meeskond," sõnas Maksim. "Kui sul on seljataga usaldusväärsed kolleegid – radioloogiatehnikud, õed, abilised, head arstid ning teiste osakondade tugi –, siis saad aru, et suudame koos toime tulla ükskõik kui keerulise olukorraga, olgu selleks siis ülisuur patsientide voog või mõne seadme tehniline rike."
Rõõm kui näed, et patsient kartis asjatult
Maksimi sõnul annavad suurima emotsionaalse laengu ja rahulolu taolised hetked kui selgub, et hirm, millega üks või teine patsient uuringule saabus, on alusetu.
"Patsient tuleb uuringule ja näeb oma saatekirjas näiteks kasvaja kahtlust," kirjeldas Maksim Šapoval. "Sa näed kohe, kui pinges, mures ja hirmul ta on. Kui uuring saab tehtud, siis mina ekraanilt juba näen ja tean, et seda kasvajat seal tegelikult pole. Kuigi meil radioloogiatehnikutena ei ole lubatud patsiendile kohapeal tulemusi ega diagnoosi avaldada, tean ma sel hetkel juba ette, milline tohutu kergendustunne teda peagi ees ootab kui arst vastuse kinnitab. See teadmine annab sisemuses kirjeldamatult hea tunde. Lisaks inspireerib mind sügavalt teadmine, et meie töö aitab panna õige diagnoosi ja alustada raviga õigel ajal."Teine suur inspiratsiooniallikas on Maksimi sõnul tehnoloogiline areng ja uute lahenduste juurutamine – olgu selleks tehisintellektil põhinevad skaneerimise kiirendamise algoritmid, seadmepargi uuendamine või protsesside pidev täiustamine. Kui õnnestub muuta uuringud patsientidele mugavamaks ning töötajate töötingimused kaasaegsemaks, meeldivamaks ja ergonoomilisemaks, pakub see tõelist erialast rahulolu.
8. novembril 1895 avastas saksa füüsik Wilhelm Conrad Röntgen röntgenikiired. Eestis tehti esimesed katsed nendega 1896. a veebruaris Tartu ülikoolis ja möödunud on seega ümmargused 130 aastat.