Vaade naistekliiniku ajalukku: mis hiljuti näis utoopilisena, on täna argipäev

5. mai ehk rahvusvahelise ämmaemandate päeva ja läheneva emadepäeva puhul võiks vaadata meie haigla naistekliiniku lähiajalukku, millest paistab meditsiini taseme ääretult kiire tõus.

Patsiendid tajuvad meditsiini arengut loomulikuna. Ometi tundusid veel 15-20 aastat tagasi ulmelistena paljud ravimeetodid või -tehnoloogiad, mis praegu täiesti tavalised.

Rahva hulgas tuntakse Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikut kui Pelgulinna sünnitusmaja. Nõnda nagu ütles kliiniku ülemarst Piret Veerus, on Pelgulinna sünnitusmaja 55 aastase ajaloo taustal selgelt näha meditsiini kiire edenemine. "Eesti meditsiin, sealhulgas sünnitusabi asub taseme poolest maailma esimeste hulgas," lisas ta. "Areng pole aga läinud lihtsalt. See kätkeb endas suurt armastust töö ja patsientide vastu."

Südamerikete avastamise olulisusest

Esimene laps sündis uues, toonase nimetusega  Pelgulinna sünnitusmajas 31. detsembril 1970. Ametlikult avati sünnitusmaja pisut varem ehk 20. detsembril 1970 ja kuulus toonase Tallinna Pelgulinna Haigla koosseisu.

Tänapäeval on sünnitusosakonna näol tegemist ühe peamise osaga Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikust. Näiteks mullu aidati aasta jooksul ilmavalgele 2466 last. Novembris sai naistekliinik seega 55 aastaseks ja sünnipäeva tähistati konverentsiga. Seal esitatud ettekannete taustal on sünnitusabi ja günekoloogia areng hästi näha.

Ühendriikidest pärit professori Mark Sklansky rääkis nii praktilisel koolitusel kui loengul loodete südameuuringutest. Professor Sklansky on oma tegevuse pühendanud loote südamerikete avastamisele. Praktilise koolituse käigus näitas ta naistekliiniku nelja patsiendi abil detailset loote südamestruktuuride hindamist. Naistekliiniku spetsialistid said hea ülevaate, kuidas taolised skriiningud Ühendriikides toimuvad.

"Mark Sklansky on kahtlemata oma alal maailmas üks juhtivaid spetsialiste," sõnas Piret Veerus. "Ta oskas meile jagada väga häid näpunäiteid ja igasuguseid igapäevatöös hästi ära kuluvaid praktilisi nõuandeid ja nippe."

Peale kasuliku praktilise koolituse saadi Mark Sklanskylt idee soetada spetsiaalne uudne andur, millest oleks loote südameuuringute teostamisel palju abi.

Südamerikete näol on vastsündinute puhul nimelt tegemist kõige levinuma kaasasündinud rikkega. Südamerikete avastamine on teatud tüüpi rikete puhul võimalik juba raseduse esimeses trimestris.

Südamerikete avastamine sünnieelselt on oluline, kuna mitmeid rikkeid saab sünnijärgselt korrigeerida. Õigeaegne sünnieelne diagnoos võimaldab nii edasise ravi ning jälgimise kui ka sünnitusviisi ja -koha planeerimise.

Põhjus uhke olla

Muuhulgas kiitis professor Sklansky siiralt Eesti meditsiini. Nõnda nagu ütlevad Piret Veerus ja tema kolleeg, naistekliiniku rasedusosakonna juhataja dr Edikai Arulaane, on Eesti sünnieelse diagnostika üle igati põhjust uhkust tunda. Professor Sklansky hindas naistekliiniku günekoloogia ja sünnitusabi taset väga kõrgeks ja märkis, et mõneski osas oleks Ühendriikide meditsiinil hoopis meilt õppida.

Näiteks Eestis on kõigi rasedate jaoks skriining tasuta. Ühendriikides on see aga tasuline ja patsiendi jaoks sugugi mitte odav. Lisaks puudub Ühendriikides - erinevalt Eestist - looteid uurivatel arstidel spetsiaalne ja ametlikult kinnitatud pädevustase ehk sertifitseering. Teisisõnu, loote uuringut võivad pakkuda kõik arstid, kes diagnostikaga tegelevad. Piret Veeruse sõnul on summad, mida Eesti Tervisekassa taoliste uuringute eest maksab, Ühendriikide vastavast kulust 10 korda väiksemad. "Eesti meditsiin on ääretult kuluefektiivne," sõnas Piret Veerus.

Näiteks veel 40 aastat tagasi polnud veel sünnitusmajas ultraheliuuringuidki.

Sünnieelne diagnostika on seega aja jooksul kiirelt arenenud. Nõnda meenutas naistekliiniku rasedusosakonna osakonnajuhataja Edikai Arulaane nüüdseks oma 18 aastase poja sünnitusmaja-aegset ultraheliuuringuvastust, mis praegusajaga võrreldes oli ääretult lakooniline.

Kui veel naistekliiniku lähiajalukku vaadata, on kiiret edenemist näha loomulikult mitte ainult sünnieelses diagnostikas, vaid väga laial spektril.

Raseduskeskuse sünd

Naistearstid Edikai Arulaane, Ksenia Buts ja ämmaemandusjuht Kairit Pärlist tutvustasid naistekliiniku 55. sünnipäeva konverentsil, kuidas pisut rohkem kui 15 aastat tagasi tekkis idee rajada raseduskeskus. Tänaseni on see keskus, mis püüab rasedatele pakkuda parimat võimalikku tuge, Eestis ainulaadne. See koosneb statsionaarsest ja ambulatoorsest osast ning suure osa tööst teevad ämmaemandad. Neile pakuvad tuge arstid, psühholoog, toitumisnõustaja, sotsiaaltöötaja jt.

Levinud kujutelma järgi on ämmaemandal üks ja peamine ülesanne: aidata sünnitajal uut elu ilmale tuua. Siiski sisaldab ämmaemanda töö veel lõputult palju muud: näiteks kardiotokogrammide teostamist ehk uuringuid, mille ajal registreeritakse üheaegselt loote südamelöökide sagedust ning emaka kokkutõmbeid. Samuti igasuguseid muid protseduure. Ämmaemanda töö kätkeb endas veel raseduse tuvastamisi ja iseseisvaid vastuvõtte. Aga ka loote seisu määramist ja ettevalmistusi beebi sünniks.

Muidugi ei saa lähiajaloo verstapostidest rääkides üle ega ümber vastsündinute pereintensiivravi palatiteest.

Rajamise ajal näis see idee väga ulmelise ja ei saa salata, ehk pisut hullumeelsenagi. Esimene peresünnituski toimus mitte väga ammu, 1991. Selleks pidi taotlema eriloa ja kõik hoidsid hinge kinni, et kuidas läheb. 1992. aastast muutusid peresünnitused juba üha tavalisemaks.

Kontseptsiooni tohutu muutus

Vaatamata, et idee tundus liigagi julge, avati 18. aprillil 2017 esimesena Eestis ja Baltimaades vastsündinute pereintensiivravi osakond, mis koosnes ainult pereintensiivravi palatitest. Seal  alustanud pere saab jätkata ravi ja jälgimist juba tavalises vastsündinute perepalatis.

"Te annate vastsündinud lapse kohe vanemate kätte, kas olete hulluks läinud," muigas Piret Veerus, meenutades kunagisi reaktsioone, mis peresünnitust saatsid.

"Pereintensiivpalatite loomine tähendas tohutu suurt kontseptsiooni muutust," lisas ta. "Ja vähendab muidugi tublisti vanemate stressi."

Pereintensiivi suurem positiivne mõju esineb just enneaegsete vastsündinute osas. Aastas viibib ravil umbes 300 vastsündinut, neist umbes 100 enneaegselt sündinud last.

Samas on viimase 20 a jooksul drastiliselt vähenenud nende laste arv, kes otse sünnitustoast Lasteahaiglasse üle viiakse. Ema ja lapse sünnijärgset lahutamist kohtab seega üha vähem.

Günekoloogilise kirurgia edusammud

Meditsiini kiirest arengust rääkides ei saa mööda günekoloogilisest kirurgiastki.

1970-1980 tähendas see veel avatud lõikusi: suuri haavu, verejookse, pikka haiglas viibimist. 1990-2000 astus meditsiin taas hiiglasliku sammu ja ilma hakkas tegema laparoskoopia. Väikesed nahalõiked, fiiberoptilised instrumendid ja kaamera. Patsientidele muutus lõikus valutumaks ja nad said pärast lõikust kiiremini koju.

2010-2020 arenes juba hüsteroskoopia ja robotkirurgia. Vähenenud on kirurgi füüsiline koormus, suurenenud täpsus süvapiirkondades, tekkinud 3D kujutise võimalus. Praegu areneb kirurgia juba tehisintellekti toega.

Naistekliiniku patsientide turvalisus ja heaolu on viimase mõnekümne aastaga kirjeldamatult paranenud. Väga palju on sellele aidanud kaasa 2013. a Soome eeskujul avatud simulatsioonikeskus, kus meedikud saavad sünnitusabis tekkivate olukordade lahendamist harjutada ja on võimalus nii-öelda turvaliselt eksida või vigu teha, et nendest õppida.

Suured muutused tähendavad suuri väljakutseid

Piret Veerus sõnas, et meditsiinis toimuvad pidevalt teatud laadi arenguhüpped, mis väljenduvad uutes aparaatides ja uutes tehnoloogiates.

"Suured muutused tähendavad ühtlasi suuri väljakutseid," resümeeris Piret Veerus. "Väga lihtne on osta uus aparaat. Aga kõige suuremad muutused peavad toimuma inimeste peas, et nad kohaneksid. Sünnipäev tõi meie haigla näitel igal juhul esile, kui palju on meditsiin isegi suhteliselt lühikesele minevikuperioodile tagasi vaadates muutunud. Muutused ei ole ainult tehnoloogilised, meie tervishoid on muutunud palju patsiendi- ja peresõbralikumaks."