Laborijuht Ruth Küüsmaa: meie ametinädal annab võimaluse korraks varjust valgusvihku astuda
Lääne-Tallinna Keskhaigla laborikeskuse juhataja Ruth Küüsmaa räägib laborimeditsiini nädala puhul tööga seotud väljakutsetest ja unistustest. Analüüside arv kasvab ja täiustub ka uuringutehnika, kuid see nõuab ühtlasi laborimeedikutelt pidevat enese täiendamist.
Meie Lääne-Tallinna Keskhaigla laborites tehakse üle kahe miljoni uuringu aastas ja selleks võetakse patsientidelt 700 tuhat proovimaterjali. Üldine tendents on seni olnud vaikne analüüside arvu tõus igal aastal. Elanikkond ju vananeb. Kroonilised haigused on oluline probleem ja patsientide jälgimine ei vähene.
8000 analüüsi päevas
2020. a, kui covid kogu ühiskonda traumeeris, oli haiglas ravitöö häiritud ja sellega seoses analüüside arv ka langes. Kuid nüüdseks on kõik taastunud ja vanas rütmis tagasi. Nii saabub meie laborisse iga päev ca 2300 proovimaterjali ja tehakse ca 8000 analüüsi. Kogu selle töö sujuvas ja kvaliteetses ära tegemises seisnebki labori peamine väljakutse. Samas ei tea kunagi, millised üllatused võivad ees oodata: kasvõi tehnika pooleltki.
Töö hulgaga, mis aasta-aastalt tasapisi kasvab, aitabki meil toime tulla tehnika ja/või tehnoloogia. Analüsaatorite tootjad loodavad arendada süsteeme, mis on kiired ja täpsed. Ent kuidas see labori igapäevaelus realiseerub, on ise küsimus.
Reaalsus on näiteks, et mida keerulisemaks seadmed muutuvad, seda kapriissemad nad ka on. Tehnilise toe kvaliteet on ülimalt oluline. Laboritöötajad peavad tänasel päeval mõistma teatud määral ka tehnika hingeelu, et lihtsamat hooldust ise teha ja vajadusel anda hooldustehnikutele tagasisidet sellest, mis parasjagu probleeme tekitab.
Õnneks areneb koos seadmetega ka tehniline tugi. Seadmete tootjad jälgivad taustal pidevalt analüsaatorite seisundit ning üritavad probleeme juba ennetavalt märgata. Nad püüavad potentsiaalselt tekkida võivaid tõrkeid juba eos ära hoida või lahendada enne kui laboris avastatakse, et analüsaator on rikki läinud. Kuid alati ei suudeta olla nii edukas kui võiks loota.
Samas muudab automatiseeritus tõe poolest töö kiiremaks: saab korraga teha rohkem analüüse. Automatiseeritus muudab ühtlasi tulemused täpsemaks. See vähendab inimvigu, standardiseerib tegevust. Kindlasti muutub selle kaudu, et robotid võtavad üle ühetaolisi, meelt nüristavaid rutiintegevusi, bioanalüütikute töö lihtsamaks.
Üldiselt paelub selle töö juures, et laboris ei ole mitte kunagi üksluine. Laboritöötajale valmistab rõõmu kui kõik läheb ootuspäraselt, kuid samas kerkib iga päev õhku lahendamist vajavaid küsimusi. Laboritöö ei saa kunagi täiesti valmis. Alati on võimalik midagi arendada ja paremaks muuta.
Millest aga seoses tööga unistada?
Kindlasti kaasaegsetest ruumidest. Ja sellest, et analüsaatorid ei läheks kunagi rikki.
Unistada võiks veel tarkvaralahendustest, mis võimaldaksid lihtsamalt näha suurt pilti.
Me nimelt teeme koguni tuhatkonda erinevat liiki laborianalüüsi - seda kas ise, või suuname siis neist osa regulaarselt partnerlaboritesse. Seda kõike on tegelikult üsna keeruline hoomata. Mugav oleks tulla hommikul tööle ja saada kiire ülevaatlik info analüüside kvaliteedi kohta. Kiirelt vaadata, kuhu on vaja täna oma ressursid suunata.
Tellimusi vormistades oleks äge kui infosüsteem kontrolliks ise üle, kas kõik tellitud analüüsid on tegelikult praegu vajalikud või on need juba hiljuti teostatud. Ühel päeval ehk annab tehisintellekt tagasisidet ka kogu diagnostika kohta terviklikult.
Tulles tagasi laboritöötajate nädala juurde, siis see on üks võimalus vaadata tagasi, aga ka mõelda tulevikule, ja muidugi ka korraks varjust rohkem valguse kätte astuda. Meie eriala üks eripärasid on ju teatavasti, et patsiendid meid ei näe.
Sellel on aga ka oma plusspool. Ma usun, et laborist leiab sageli vaikseid, täppisteadusele keskendunud inimesi, kes tunnevad kergendust, et ei pea igapäevaselt patsientidega suhtlema ja saavad rahulikult oma professioonile keskenduda.
Lõime lastele kohandatud verevõtukabinetid
Küll aga on kurb, et inimloomuse tõttu jagatakse positiivseid emotsioone oluliselt harvem kui negatiivseid, mistõttu laborisse jõuab pigem tagasiside selle kohta, mis on halvasti läinud kui tänusõnu. Konstruktiivne kriitika on äärmiselt oluline ja aitab meil areneda. Kuid kordaminekud ja positiivsus on kindlasti see, mis aitab moraali hoida.
Ma arvan, et viimased 12 kuud on meie jaoks olnud äärmiselt väljakutsete rohke ja õpetlik. Preanalüütiline faas on saanud palju tähelepanu:
- lõime lastele mõeldud verevõtukabinetid, et meie pisikestel patsientidel oleks toredam ja vähem hirmus
- diagnostikakliiniku õendusjuht tegi ära suure töö ja auditeeris kogu haiglas verevõtuprotsessi, mis on kvaliteetse analüüsi tulemuse üks peamisi alustalasid
Oleme juba mitu aastat tähistanud laborinädalat sellega, et haarame ideid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, mis teematikaga oma ametinädalat siduda. Korraldame laboris võistlusi, et arendada lõbusalt meeskonnavaimu ja hoida naeru kaudu vaimu teravana. Eelmisel aastal kutsusime külla kolleege mujalt meie haiglast: kõigil huvilistel oli võimalik lähemalt tutvuda meie töö "köögipoolega", et näha, mida me siin tegelikult teeme.
Nädala kulminatsiooniks on parimate töötajate tunnustamine ning labori ägedaima meeskonna rändkarikas liigub taas väärilise meeskonna juurde - seda kuni järgmise mõõduvõtmiseni aasta pärast.
- Lääne-Tallinna keskhaigla laborikeskus moodustati 2004. a seoses mitmete raviasutuste koondumisega Lääne-Tallinna Keskhaiglaks. Ühinesid Pelgulinna haigla labor, Meremeeste ja Merimetsa haiglate laborid, HIVi referentslabor ning nii Nõmme kui Mustamäe polikliinikute laborid.
- Meremeeste haiglakorpuses asuvas laboris tehakse uuringuid kliinilise keemia, immunoloogia, immunohematoloogia ning mikrobioloogia valdkonnas. Kui vaadata ajas tagasi, siis avaneb pilt pidevast täiustumisest. Seda nii seadmete kui inimeste poolelt.
- Lääne-Tallinna Keskhaigla laborikeskuses tehakse üle 2 miljoni uuringu aastas, proovimaterjale võetakse selleks ca 700 tuhat. Kui praegune LTKH labor 2004. a kuue labori koondumise kaudu loodi, tehti aastas 1,4 mln uuringut ehk umbes 600 000 vähem.
- Uuringute esikolmikus asuvad hemogramm ehk vere üldanalüüs, CRP (põletikunäitaja) ja kreatiniin, moodustades 17% kogu tööst.