14. juunil tähistatakse nimetute elupäästjate, veredoonorite päeva
14. juuni on ülemaailmne veredoonorite päev, tuletamaks meelde, et miljonid patsiendid võlgnevad oma elu inimestele, keda nad kunagi ei kohta ja tänadagi ei saa.
Kuna verd ei ole võimalik kunstlikult toota ega pikka aega säilitada, põhineb verevaru inimeste valmisolekul verd loovutada.
Doonorite arv on väikeses languses: 2023. a oli Eestis 28 319, 2024. a 28 059 ja 2025. a 26 341 doonorit. Vereloovutusi leidis 2024. aset 49 910 ja 2025. a 47 726 korda.
Ühe doonori kohta tehtud vereloovutuste keskmine arv on samas püsinud sarnasel tasemel varasemate aastatega.
Kõige rohkem tehakse vereloovutusi tööealiste, eeskätt 25–64-aastaste doonorite poolt. Meeste osakaal vereloovutustes on mõnevõrra suurem kui naistel.
Afereesiprotseduuride arv, sh plasma- ja trombotsüütide loovutused, on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. Aferees on meditsiiniline protseduur, mille käigus eraldatakse vereplasma või vere rakkudest teatud komponendid ning ülejäänud veri naaseb patsiendi vereringesse.
Enne igat vereloovutust hinnatakse doonori terviseseisundit, et tagada ohutus nii doonorile endale kui ka vere saajale. 2025. aastal ei pääsenud vereloovutusele 6657 verekeskuste külastajat: peamiselt madala hemoglobiinitaseme tõttu.
Doonorivere ohutust kinnitavad ka nakkushaiguste näitajad. 2025. aastal tuvastati doonorivere testimisel 21 nakkushaigustekitaja juhtu, mis on sama palju kui aasta varem. Kõige sagedamini tuvastati C-hepatiiti, esines üksikuid B-hepatiidi ja süüfilise juhte. HIVi doonoriveres ei tuvastatud.
Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatakse erinevaid verekomponente, mida kasutatakse haiglates igapäevaselt operatsioonidel, sünnitustel, traumapatsientide ravis ning mitmete krooniliste ja raskete haiguste korral.
Täisverest moodustavad umbes 45% vererakud ja 55% vereplasma. Vererakkudest kasutatakse erütrotsüüte ehk punaliblesid ja trombotsüüte ehk vereliistakuid. Punalibled on organismi hapnikukandjad ning neid kasutatakse nii operatsioonidel kui sünnitustel verekaotuse puhul, aga ka aneemia raviks. Punaliblede ülekannet tehakse võrreldes teiste vere koostisosadega kõige sagedamini.
Doonor peab olema 18–65-aastane, kaaluma vähemalt 50 kg ning olema terve ja puhanud.
Enne vere loovutamist tuleks kindlasti süüa kerge eine ja juua piisavalt vett.
Mehed võivad täisverd loovutada iga 60 päeva, naised aga soovituslikult iga 90 päeva järel.
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks olema elanikkonnast vähemalt 4% aktiivsed doonorid. Eestis loovutab verd 2%.
Kõik hea tervisega jm vajalikele kriteeriumitele vastavad inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot doonorluse kohta leiab:
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse lehelt
- Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse lehelt
- Pärnu Haigla verekeskuse lehelt
- Ida-Viru Keskhaigla lehelt
- ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad
Allikas: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikooli Kliinikum