Otsing

Enneaegsed vastsündinud kosuvad Pelgulinna sünnitusmajas oma ema-isa läheduses

Enneaegsed vastsündinud kosuvad Pelgulinna sünnitusmajas oma ema-isa läheduses
0 November 17, 2017

17.11.2017.
 
Rahvusvahelisel enneaegse sünni päeval värvus Pelgulinna sünnitusmaja sirelililladesse toonidesse, näidates oma toetust siia maailma liiga varakult tulnud pisikestele ja nende lähedastele.
 
Mõeldes tänase puhul kõikidele väikestele superkangelastele, heidame pilgu Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonda, kus kosuvad haigla kõige pisemad, aga vapramad patsiendid.
 
Alates käesoleva aasta kevadest saavad enneaegsed vastsündinud koguda jõudu ja tervist oma vanemate pidevas läheduses. Selleks on Pelgulinna sünnitusmajas uuenduslikud vastsündinute intensiivravi perepalatid, mis on küll varustatud kõikide vajalike seadmetega, et toetada ja jälgida vastsündinu elutähtsaid funktsioone, kuid kus on ka emal-isal võimalik pidevalt lapse juures viibida.
 
Nagu kõik vastsündinud, vajavad ka terviseprobleemiga sündinud lapsed alates esimesest hingetõmbest oma vanemate hoolt ja lähedust. Samamoodi on lapsevanemate jaoks oluline viibida oma vastsündinuga koos, aidates tal kosuda ja uue maailmaga kohaneda.
 
Neist põhimõtetest lähtuvalt on sünnitusmaja 4. korrus muutunud pärast renoveerimistöid tõeliseks futu-osakonnaks. Just sellise sõnaga iseloomustas uuenenud korrust üks esimestest palatis viibinud emadest.
 
Uuenenud ei ole üksnes ruumide disain, vaid sellega koos ka osakonna töökorraldus. Varem viibisid intensiivravi vajavad vastsündinud kõik ühes suures palatis koos, kus arstid-õed nendega tegelesid. Lapsevanemad olid justkui külalised, kes vastsündinuid vaatamas ja toitmas käisid. Nüüd on olukord vastupidine: ema-isa on privaatselt oma beebiga eraldi palatis ja meditsiinipersonal käib abistamas pere juures.
 
Olles juba mõnda aega uute tingimustega harjuda saanud, on aeg uurida, kuidas vastsündinute osakonnal läheb ja kuidas on muutused nii töötajate kui patsientide poolt vastu võetud.
 
„Meil läheb üllatavalt hästi,“ rõõmustab vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. „Me ei osanud oodata, et üleminek läheb nii valutult.“ Ka osakonna õendusjuht Karin Allik märgib, et kuigi sisseelamise periood veel kestab, on seni läinud kõik sujuvalt.
 
Vastupidiselt esialgsetele hirmudele
 
Et Pelgulinna sünnitusmaja oli Eestis ja kogu Baltikumis esimene, kes võimaldas ravi vajavatel vastsündinutel olla alates sünnist oma perega koos, tuli uuenduslike perepalatite loomisel ja töökorralduse planeerimisel toetuda teiste riikide kogemustele. Rootsi, Norra, USA ja Kanada haiglates on perekeskne intensiivravi toonud väga häid tulemusi. Käesoleva aasta algul avati analoogne osakond ka Soomes.
 
Sellele vaatamata oli uue osakonna avamise eelselt siiski veidi ebakindlust, tõdeb dr Pille Saik. Arutletud sai selle üle, kuidas õdedel ja arstidel oleks võimalik olla intensiivravi vajavatele vastsündinutele piisavalt lähedal, et nende seisundit jälgida, samas pakkudes peredele privaatsust ja koosolemise võimalust. Samuti tunti muret, ega lapsevanemate juuresolek erinevate protseduuride läbiviimisel, nagu vastsündinult vere võtmisel või talle kanüüli panemisel, hakka segama meedikute tööd. On ju lihtsam teha oma tööd nii, et võõrad silmapaarid sind kullipilgul ei vaata.
 
Veel enne, kui esimesed patsiendid uutesse palatitesse tulid, viidi osakonnas läbi simulatsioonikoolitus. Koolituse käigus harjutati kogu meeskonnaga kriitilisemates olukordades tegutsemist ning kontrolliti, kas kõik seadmed ja mööbel on õige koha peal ja töötab nii, nagu peab. „Selline koolitus oli väga kasulik ja aitas uutes tingimustes kohanemisele oluliselt kaasa,“ kinnitab õendusjuht Karin Allik, lisades, et õppuse käigus sai selgeks, et näiteks elustamislaud tuleb tööprotsesside paremaks sujumiseks teise kohta tõsta. Nii tehtigi.
 
Olles mõned kuud uutes tingimustes töötanud, saab kergendusega tõdeda, et kõik on kulgenud hoopis vastupidiselt kardetule ja kohanemine on läinud kiiresti. Dr Pille Saiki sõnul on õed suutnud lapsevanemad oskuslikult meeskonda kaasata. Lapsevanematel on võimalik last lohutada erinevate protseduuride ajal, lisaks tegelevad nad osakonnas viibides päev-päevalt rohkem lapse mähkmete vahetuse, toitmise ja hooldusega.
 
Vaikus ja privaatsus
 
Nii dr Pille Saik kui Karin Allik ütlevad, et on uuenenud osakonnaga väga rahul. Osakond on mõnusam, vaiksem. Õdedel on nüüd küll oluliselt rohkem pindala, mida hallata (dr Saik ütleb, et kui osakond on täis, oleks õdedel vaat et tõukeratast vaja, et ühest koridori otsast kiiresti teise saada), kuid vaikus ja privaatsus, mis osakonnas nüüd valitseb, kaalub selle kindlasti üles.
 
Lisaks ei ole enam muret sellega, kuidas lapsevanemaga eraviisiliselt rääkida, ilma et keegi kõrvaline vestlust pealt kuuleks. „Varem, kui kõik ühes palatis olid, tuli arvestada sellega, et teine palatisolija ei kuuleks, missugused on konkreetselt selle lapse ja pere terviseprobleemid,“ võrdleb dr Saik endist töökorraldust uuega. „Infovahetus arsti ja lapsevanema vahel on muutunud palju paremaks. Lapsevanem julgeb meile nüüd rohkem rääkida, milliseid probleeme on tal raseduse ajal olnud, mis on meie jaoks samuti väga oluline.“ Privaatne perepalat loob ka rinnaga toitmiseks oluliselt mugavamad võimalused, sest emad ei pea enam imetades end varjama võõraste perede liikmete eest.
 
Peredele uuenenud osakonnas meeldib. Lisaks rohketele kiidu- ja tänusõnadele on intensiivravi perepalatite positiivne „kõrvalmõju“ veel seegi, et olles pidevalt vastsündinuga koos, õpivad ema-isa oma last paremini tundma ja tema vajadustega toime tulema. See tähendab, et ka väikesest sünnikaalust hoolimata julgevad vanemad oma lapsega tegeleda, teda toita ja mähkmeid vahetada. Neid on algusest peale nendesse tegevustesse kaasatud, õpetatud ja nõustatud. Nii on isegi alla 2 kg kaaluva lapse vanemad öelnud, et julgevad lapsega juba koju minna küll, sest teavad, et saavad hakkama.
 
Vähemaks on jäänud muresid, mis puudutavad enneaegse lapse toitmist. Perepalatis on varasemast hoopis paremad võimalused ema ja lapse nahk-naha pidevaks kontaktiks. Pidev nahk-naha kontakt soodustab emal omakorda rinnapiima teket, mis tähendab, et väheneb vajadus piimasegu järele. „Ma ei ole küll milliliitreid kokku lugenud, aga mulle tundub, et pean hoopis harvemini tellima enneaegsete laste piimasegu juurde,“ toob osakonna õendusjuht Karin positiivse näitena välja. „Emad toidavad oma enneaegseid väga tublisti.“
 
Külastajaid ka Tšehhi senatist
 
Et tegemist on Eestis ainulaadse osakonnaga, tunnevad selle vastu huvi ka kolleegid teistest haiglatest. Mõned kolleegid on käinud intensiivravi perepalateid juba uudistamas, mõned külaskäigud seisavad veel ees.
 
Seniajani on kõige kaugemad külalised tulnud Tšehhist. Septembri keskpaigas külastas vastsündinute osakonda Euroopa Liidu nõukogu eesistumisega seoses Eestisse saabunud Tšehhi senati delegatsioon. Delegatsiooni juhtis dr Peter Koliba, kes on hariduselt naistearst ja kes tundis suurt huvi sünnitusmaja ja ennekõike vastsündinute osakonna vastu.
 
„Tšehhis ei lubata isadel olla sünnitusjärgselt isegi mitte tervete laste juures, rääkimata ravi vajavast lapsest. Sünnituse juures saavad isad olla vaid lisatasu eest,“ jagab dr Pille Saik kohtumisel kuuldud üllatavaid fakte.
 
„Kui me enda sünnitusmajast rääkisime, küsisid nad meilt veel mitu korda imestunult üle, kas tõesti saab isa ka lapse juures olla. Kuigi meie jaoks on see niivõrd loomulik, oli neil seda väga raske uskuda,“ lisab Karin Allik.

IMG_4941 IMG_4761_2
IMG_4756 2F1A0111

Posted in Uudised