01.02.2024. Alates tänasest, 1. veebruarist on Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu kuueliikmeline. Nõukogu koosseisu lisandus Põhja-Tallinna linnaosa vanem Manuela Pihlap. Lisaks Manuela Pihlapile kuuluvad Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogusse esimees Kairi Vaher ning liikmed Betina Beškina, Margarita Tšernogorova, Andre Hanimägi ja Jaak Juske. Nõukogu liikmed määrab Tallinna linnavalitsus. Nõukogu kavandab haigla tegevust ning korraldab haigla juhtimist ja teostab järelevalvet haigla tegevuse üle.
30.01.2024. Praegusel külmal ajal on mõte kuumast saunast ja sellele järgnevast lumme hüppamisest või enda kastmisest jäisesse vette igati kutsuv. Mis aga toimub kehas kuuma ja külma järsul vaheldumisel ning kuidas see organismile mõjub, selgitab Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravikeskuse ülemarst-juhataja dr Varje-Riin Tuulik. Kuidas paistab kuumast saunast lumme hüppamine taastusarsti seisukohast vaadatuna? Niisugune sooja ja külma vaheldumine on meie veresoontele päris korralik trenn. Neid füsioloogilisi ehk keha poolt tulevaid reaktsioone aitab selgitada universaalne stressiteooria. Mõistlikus koguses doseerituna ja konkreetsele inimesele sobivate kordustega stiimul väliskeskkonnast on treeniva mõjuga. Kui me aga selle füsioloogilise piiri ületame, võime treeniva toime saavutamise asemel kehale hoopis kahju teha. Mis toimub kehas kuuma ja külma vaheldumise ajal? Kui inimene on soojas saunas, siis üritab organism säilitada sisemist ühtlast temperatuuri – nii kehatüvel kui ka siseorganites. Kui väljastpoolt tuleb palju soojust, siis kätes ja jalgades olevad veresooned ning pindmised nahaveresooned laienevad ja algab higistamine, et seda soojust ära anda. Ja vastupidi, kui inimene läheb külma keskkonda, siis käte ja jalgade veresooned ning pindmised naha
25.01.2024. Lääne-Tallinna Keskhaigla tunnustas möödunud aasta parimaid töötajaid, kellest aasta arsti tiitli pälvis günekoloog dr Helen Vahar ja elutöö preemiaga tunnustati Lääne-Tallinna Keskhaigla pikaajalist juhatuse esimeest ja ravijuhti dr Imbi Moksi. Dr Helen Vahar on Lääne-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna vanemarst, kes on arendanud minimaalselt invasiivset laparoskoopilist lähenemist günekoloogia erialal, eriti laparoskoopilist onkogünekoloogilist kirurgiat. Ta on saanud Eestis teise onkogünekoloogina ESGO (Euroopa onkogünekoloogia ühingu) sertifikaadi. Aastal 2023 tegi dr Vahar ettevalmistusi, et Lääne-Tallinna Keskhaigla saaks endomeetriumivähi ravi pädevuskeskuseks. Ta juhendab noori kolleege ning on väga kõrgelt tunnustatud tänulike patsientide poolt. „Oma töös pean kõige olulisemaks meeskonda, kellega igapäevaselt koos töötan. Ilma nendeta ei saaks ma teha oma tööd, mida tõeliselt armastan. Olulised on kõik – nii arstid, õed kui ka hooldustöötajad,“ ütles dr Helen Vahar. „Õppimine ja enesetäiendamine on minu töö üks oluline märksõna. Onkoloogiliste haigete ravi areneb tohutul kiirusel ja kogu aeg tuleb uute ravisuundadega kursis olla. 15-20 aastat tagasi ei teadnud keegi midagi personaalmeditsiinist, meditsiinigeneetikast ja laparoskoopilisest radika
23.01.2024. Tervisekassa ootab sel aastal emakakaelavähi sõeluuringule ligi 75 000 naist vanuses 30–65 aastat. Kui varasemalt pakuti kodutestimise võimalust vaid aasta teises pooles, siis tänavu on võimalik kodus testi teha kõigil sihtrühma kuuluvatel naistel terve aasta vältel. Aasta esimeste nädalatega on testi endale koju tellinud juba üle 1000 naise. „Senine kogemus on näidanud, et naised on kodus testimise hästi vastu võtnud. Seetõttu pakume sel aastal seda võimalust juba aasta algusest kõigile emakakaelavähi sõeluuringule kutsututele,” sõnab Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. Selleks, et sõeluuringus osalemist muuta veelgi mugavamaks ja kättesaadavamaks, on Tervisekassa koostöös Tervise Arengu Instituudiga pakkunud 2020. aastast kliinikus proovi andmise kõrval kodutestimise võimalust. “Kodus testi tegemine on paljude jaoks mugav lahendus, kuna hoiab kliinikusse mineku arvelt aega kokku, seda saab teha privaatselt, endale sobival ajal ja kohas,” ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ülemarst-juhataja ja naistearstide seltsi president Piret Veerus. Esialgsetel andmetel tegi eelmisel aastal emakakaelavähi sõeluuringu kodutesti üle 5000 naise, mis tähendab, et kodutestimise lahenduse kasuks otsustas iga kümnes sõeluuringul osaleja. Tegel
05.01.2024. Aasta viimane päev tõi Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikusse ehk Pelgulinna sünnitusmajja elevuse: millised beebid sünnivad aastal 2023 ja kes ei tule ilmale enne, kui kell on kuulutanud uue aasta algust. 2023. aasta viimasel päeval ehk 31. detsembril nägi Pelgulinna sünnitusmajas ilmavalgust viis last: neli tüdrukut ja üks poiss. Aasta viimane laps oli tüdruk, kes sündis kell 17.44. Möödunud aastal sündis Pelgulinna sünnitusmajas kokku 2746 last. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid: ilmale tuli 1399 poissi ja 1347 tüdrukut. Kaksikuid sündis aasta jooksul 42 paari. Uue, 2024. aasta esimene beebi oli poiss, kes tuli ilmale 1. jaanuaril kell 01.20. Lisaks poisile sündis päeva jooksul ka viis tüdrukutirtsu ehk kokku kuus last. Palju õnne ja rõõmu kõikidele peredele! Lääne-Tallinna Keskhaigla
28.12.2023. Väikelaste vanemad pöörduvad sageli taastusarsti vastuvõtule murega, et lapse jalad ei ole normaalselt arenenud, ning soovivad, et arst määraks lapsele jalgade asendi korrigeerimiseks taastusravi ning ortopeedilised jalatsid, kirjutab Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusarst dr Anu Arbet. Levinud kaebused on, et lapsel on X-jalad (genu valgum ehk valgusasend), O-jalad (genu varum ehk varusasend), lampjalad, laps istub W-asendis, ei oska joosta või kõnnib, jalad sissepoole pööratud. Enamikul juhtudest on aga tegemist täiesti normaalse jalgade arenguga ning korrigeerivate jalatsite kandmine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Lapse jalgade areng Oluline on lapsevanematel teada, kuidas toimub lapse jalgade areng. Lisaks on vaja kindlasti eristada jalgade normaalset füsioloogilist seisundit patoloogilisest. Kui laps sünnib, siis on tal O-jalad (genu varum), põhjuseks lapse kokkusurutud asend emaüsas. Tavaliselt selline jalgade asend taandub 1 aasta vanuselt, mil laps hakkab end ajama püstiasendisse. O-jalgsust loetakse füsioloogiliseks, kui pahkluud koos seistes on lapse põlvedevaheline kaugus kuni 5 cm. Arsti/füsioterapeudi poole pöörduge, kui:
27.12.2023. Tänavused jõulupühad möödusid Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ehk Pelgulinna sünnitusmajas toimekalt: jõulude ajal aitasid arstid ja ämmaemandad ilmale kokku üheksa uut ilmakodanikku. Igal päeval – nii jõululaupäeval kui ka esimesel ja teisel jõulupühal – sündis kolm lapsukest. Jõululaupäeval ehk 24. detsembril tuli ilmale kaks poissi ja üks tüdruk. Esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril sündis üks poiss ja kaks tüdrukut. Teine jõulupüha ehk 26. detsember oli üksnes poiste päralt: kõik kolm ilmale tulnud jõulubeebit olid poisid. Lääne-Tallinna Keskhaigla saadab soojad tervitused kõikidele peredele, soovides rõõmsat aastalõppu ning kaunist ja perekeskset algavat uut aastat.
18.12.2023. Reedel, 15. detsembril toimus vastsündinute osakonnas projekti “Lähedane koostöö lapsevanematega” (Close Collaboration with Parents) pidulik lõpetamine. Projekti raames läbisid Turu Ülikooli haigla juures mentori õppeprogrammi lastearst dr Merilin Lumpre ja vastsündinute osakonna ämmaemandusjuht Kadri Madar. Toimus spetsiaalne õppeprogramm kogu personalile, mis viidi läbi nii e-õppes, kontaktloengutena kui tehes mentoritega praktilisi harjutusi. Hindamaks programmi mõju osakonna tööle, viidi nii personali kui lapsevanemate seas läbi ka teadusuuring, mida juhtis vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik. Uuring toimus koostöös Turu Ülikooli haigla rahvusvahelise uurimismeeskonnaga. Projekt kestis osakonnas kolm aastat. Reedesel projekti lõpetamisel tutvustas dr Pille Saik uuringu esmaseid tulemusi, tehti kokkuvõtteid muljetest ja jagati programmi läbinutele kätte sertifikaadid. Rõõm oli tõdeda, et programmi positiivne mõju osakonna tööle kajastus ka uuringu tulemustes. Programmi eesmärk on kaasata lapsevanemaid maksimaalselt oma lapse hooldusesse, ravisse ja otsustusprotsessidesse. Vanemad on olulised ravimeeskonna liikmed. Kogu programm on teaduspõhine. Programmi läbisid Eestis korraga kolm haiglat, lisaks Lääne- Tallinna Keskhaiglale ka Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla. D
14.12.2023. Esimene ja teine jõulupüha ning uusaasta langevad tänavu tööpäevadele, kuid kuna tegemist on riigipühadega, on Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekeskused, polikliinikud ja kõnekeskus (tel 626 1314) 25.-26. detsembril 2023 ja 1. jaanuaril 2024 suletud. Ööpäevaringselt töötab erakorraline vastuvõtt aadressidel Paldiski mnt 68 (Meremeeste haigla EMO), Paldiski mnt 66 (nakkuskliiniku erakorraline vastuvõtt) ja Sõle 23 (naistekliiniku erakorraline vastuvõtt). Rahulikke ja rõõmuküllaseid pühi soovides Lääne-Tallinna Keskhaigla
14.12.2023. Küberründe tagajärjel meie lepingupartneri vastu on osade meie patsientide isikuandmed, sh terviseandmed, saanud teatavaks selleks õigustamata isikule. Politsei ja Andmekaitse Inspektsioon on juhtunust teadlikud ja viimas läbi menetlusi. Oleme alustanud eraldi personaalsete teavituste saatmisega juhtunust puudutatud patsientidele, kelle kontaktid on meil olemas. Kui soovite teavet, kas ja millised Teie andmed täpsemalt lekkinud on, saatke palun digitaalselt allkirjastatud taotlus aadressile keskhaigla@keskhaigla.ee. Vastused saadame taotlejale krüpteeritult.* Vastame Teie taotlusele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul. Palume arvestada, et lepingupartnerilt täpsete andmete saamine võib võtta aega. Kuivõrd on teadmata, millised plaanid küberrünnaku korraldajal saadud isikuandmetega on, palume olla erakordselt tähelepanelikud Teile saadetud e-kirjade sisu osas, kus saatjaks on tervishoiuasutus või seda jäljendav kolmas isik ja kirja sisu puudutab Teie terviseandmeid. Enne, kui olete täiesti veendunud, et saatjaks on tõesti päris tervishoiuteenuse osutaja, kellega Teil on ravisuhe, ärge klikkige ühelgi veebilingil ega avage kirja manuseid. Arvestage, et reeglina ei saada Teie arst analüüsitulemusi e-kirja teel, vaid need on tutvumiseks terviseportaal